Haiglad raha pärast mures

Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul tuli haigekassa otsus tasuda ettenähtust vähem ravikulusid ilmsiks Haapsalu haigla puhul, kus kohalik haigekassa teatas, et raha pole ja tasuda saab vaid 70% tehtud kulutustest.

Mardna ütles, et haigekassa maksab arveid nagunii tagantjärele. «Juuni algul saime raha alles aprillikuu eest,» märkis ta. Tema teada tegi keskhaigekassa otsuse tasuda raviasutuste osutatud teenuseid vaid 70 protsendi ulatuses juba 24. mail sellest asjaosalisi teavitamata.

«See on haiglate teadlik pankrotti ajamine,» leidis Mardna.

Kuna suvekuudel on raviasutuste palgakulud poolteist korda kõrgemad kui tavaliselt, nägid Haiglate Liidu juhid arvete kärpimises otsest ohtu töötajate puhkuseraha väljamaksmisele. «Aprilli sotsiaalmaksu kehv laekumine oli teada juba mai algul. Oleks me seda ette teadnud, võinuksime osa plaanilisi lõikusi ära jätta,» märkis Mardna.

Eesti Õdede Liidu üks juhte Daisy Remmel avaldas juhtunu üle imestust, sest tema arvamust mööda ei saa haigekassa sõlmitud lepinguid ühepoolselt muuta.

Keskhaigekassa direktor Maris Jesse avaldas arvamust, et ehk on haiglajuhid midagi kuulnud ja pole asjast õigesti aru saanud. Paanika põhjuseks võib tema hinnangul olla sotsiaalmaksu alalaekumus viimastel kuudel.

Mõni haigekassa võis mõnel päeval Jesse sõnul ehk tõesti 70 protsendi ulatuses esitatud arveid tasuda, kuid sellist otsust keskhaigekassa tema väitel teinud ei ole. «Tasume lepingute järgi ja üksikjuhtudel on ka umbes nädalasi viivitusi ette tulnud,» märkis ta.

Kui varem tasus haigekassa raviasutuste arveid kolme-nelja päeva jooksul, siis nüüd võib see aeg pikeneda 20 päevani. «Praegu oleme oma lepingulised kohustused üldiselt täitnud, aga mis sügisel saab, seda ei tea,» nentis Keskhaigekassa juht.

Jesse sõnul ületavad mõned raviasutused oma lepingus ettenähtud mahte. «Nad ei saa aru, et lisarahale aasta lõpus lootust ei ole,» märkis ta.