Erik Samel • 8 juuni 1999

Unistuste maakodu asub naabritest kaugel

Küsitluse eesmärk oli selgitada välja ideaalse maakodu mudel. Oma arvamuse ütles välja üle 40 inimese, ideaalne maakodu kujunes paarikümne kriteeriumi põhjal.

Vastustest selgus, et nii mõneski osas on enamiku soovid sarnased, kuid oli ka küsimusi, millele tuli väga erinevaid vastuseid. Ideaalse maakodu kaugus praegusest elukohast oli küsimus, mille suhtes üksmeel puudus.

Mõni küsitletu soovis, et maakodu asuks vaid 10 kilomeetri kaugusel praegusest elukohast, osa aga lepib ka 200 kilomeetri läbimisega.

Keskmiselt taheti, et paik, kus linnamelust puhata, asuks 50 kilomeetri kaugusel elukohast.

Veekogu eelistustest kuulub suur ülekaal merele -- merd soovib maakodu lähedusse üle kahe kolmandiku küsitlusele vastanutest. Väike osa pidas parimaks kas jõe või järve naabrust, tiiki ei nimetanud keegi parimaks variandiks.

Maakodu soosituim kaugus merest on pool kilomeetrit, seda meelt oli iga kolmas vastanu. Need inimesed, kelle esimene eelistus on järve lähedus, soovivad aga tunduvalt väiksemat vahemaad.

Krundi suuruse osas olid arvamused väga erinevad: paar inimest oli nõus vaid 500 m² suuruse maatükiga, mõni soovis maja ümber aga kolme hektarit. Keskmiseks krundi suuruseks on ideaalsel maakodul 2500 m².

Naabreid Äripäeva lugejad endale väga lähedale ei taha, eelistatuim kaugus neist on pool kilomeetrit. Bussipeatus võiks ideaalis olla maakodust kilomeeter eemal. Kõige vähem tähtsaks peetakse kaupluse lähedust ning vastajad on rahul, kui kauplus asub kahe kilomeetri kaugusel.

Ideaalse maakodu jaoks peab Äripäeva lugeja keskmiselt vastuvõetavaks hinnaks 250 000 krooni. Selle raha eest nähakse end puhkamas 150 m² suuruses majas, kus on neli või viis tuba. Minimaalselt lepiti 70 m² suuruse maakoduga, 10% soovis üle 200 m² suurust eramut. Pooled vastanutest peavad optimaalseks kahekorruselist maakodu. Üks kord sooviti ka kolmekorruselist hoonet.

Seinamaterjaliks pakuti erinevaid variante ning siin kindlat liidrit välja ei kujunenud. Eelistatud olid mitmesugused palkseinad, kõige rohkem pooldajaid kogus looduslik ümarpalk.

Kiviseinu soovis veerand küsitletutest, kuid katusematerjalidest oli kivi kõige populaarsem. Arvukalt pooldajaid oli ka rookatusel.

Küttesüsteemidest oli kindlalt teistest ees elektri- ja puukütte kombinatsioon. Mõlemat sooviti kütteks ka eraldi, ülejäänud kütteained (nt õli ja gaas) kogusid minimaalselt toetushääli.

Üheselt on selge, et maakodus soovitakse saunas käia, vaid paar inimest ei pidanud sauna olemasolu vajalikuks. Tunduvalt segasem on olukord keldri ja telefoniga -- neid peab oluliseks või mitteoluliseks pea ühepalju küsitlusele vastanuid.

Kui ideaalne maakodu ükskord valmis saab, siis hakatakse seal elama keskmiselt neli kuud aastas.

Töömõtteid aitab sel ajal peast välja ajada tegelemine viljapuude ja iluaiandusega, loomakasvatusega ei plaani oma aega keegi sisustada.

Hetkel kuum