Liikluskindlustuse hind jääb samaks

Liikluskindlustuse Fondi peaaktuaar Enno Lelumees ütles eile, et fond rahandusministeeriumile tariifide tõstmise ettepanekut ei esita. Tariifide tõstmise initsiatiiv tuli kindlustusseltside poolt, sest liikluskindlustuse kahjusus on kasvanud üle 110 protsendi, tekitades nii seltsidele suuri kahjumeid. Hinnatõus oleks suurendanud kohustusliku liikluskindlustuse laekumist aastas ligi 70 miljoni krooni võrra, mis on 15 protsenti seltside poolt aastas kogutavast umbes 500 miljonist kroonist.

Liikluskindlustuse Fond tunnistab oma aruandes, et selle aasta esimeses kvartalis oli seltside kahjum liikluskindlustuselt kokku 14,4 miljonit krooni. Lelumehe sõnul on vale teha järeldusi vaid kolme kuu põhjal, sest väljamaksete tase selles kindlustusliigis on väga sesoonne. Esimeses kvartalis ja ka aasta viimastel kuudel on kulub hüvitisteks oluliselt rohkem raha, kui suvekuudel, selgitas ta. «Teiseks teeb fond statistika alusel prognoose, mis ei saa iial punkti pealt täpsed olla,» rääkis ta, «Sellest pole ka midagi katki, kui seltsid tänavu väikesesse kahjumisse jäävad, sest 1996. ja 1997. aastal olid nad selle võrra plussis.» Liikluskindlustusest saadav kasum tuleb säilitada kehvemateks aegadeks liikluskindlustuse deposiidis.

Ka kindlustusseltside tegevuskulud liikluskindlustusega tegelemisel on seadusega määratud 15% ülempiirist tunduvalt kõrgemad. Tänavu kolme kuuga oli see keskmiselt 19,6%. Lelumehe sõnul tariifide tõstmisest kõrgete kulutuste korvamiseks abi ei ole. «Tõstes tariifi 10% tõuseb tegevuskuludeks laekuv raha vaid 1,5%,» põhjendas ta.

Eesti Varakindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütles, et kuigi tariifid on tõesti ebapiisavad, on tema poole aasta pealt liikluskindlustuse hinna tõstmise vastu. Esiteks on paljud kliendid endale juba aastased poliisid ostnud ning äkilise hinnatõusu all kannataksid ebaõiglaselt madalama maksejõuga kliendid, kes moodustavad enamuse liikluskindlustuse portfellist. Poole aasta pealt tehtav hinnatõus ei võimalda samas ka hiljem objektiivseid analüüse teha ning järgmiseks aastakski õigeid tariife välja arvutada, rääkis Uibopuu.

Uibopuu sõnul on kindlustusseltside tegevuskulusid seaduses ebaõigelt hinnatud. Vaatamata sellele, et Eesti Varakindlustuse liikluskindlustuse kulud on teiste seltsidega võrreldes portfelli suure mahu abil väiksemad, ei suuda nad seda seadusega nõutud piirides hoida, märgib Uibopuu. Selle aasta kolme kuuga sõlmis Eesti Kindlustus üle 97 000 liikluskindlustuse lepingu. Tema sõnul on senise 15% asemel seltside reaalselt saavutatav 20% kulutase ning selline ettepanek tuleks ka riigikogule teha. «Veelgi parem lahendus oleks kulude ülempiiri üldse määratlemata jätmine, sest siis paneb selle turg ise paika ning motiveerib seltse kulusid võimalikult madalamana hoidma,» lausus ta.

Linnatakso taksojuht Vello Lehtmaa ütles, et liikluskindlustuse hindade muutmata jätmine on temale väga hea uudis. Eriti veel põhjusel, et taksode kindlustamine on kõrge riski tõttu tavalistest sõiduautodest poole kallim. «Hinnatõus oleks minu jaoks muidugi suur jama olnud,» lausus ta. Lehtmaa ostab liikluskindlustust ühe või kahe kuu kaupa, makstes üle 300 krooni kuus. «Taksojuhina pidevalt linnaliikluses olles ei või iial teada, mis juhtub, tulevik on kogu aeg tume,» põhjendab Lehtmaa, miks ta ei riski osta kohe pikaajalist poliisi, «avarii puhul kaotaks mu poliis kohe kehtivuse.» Teiseks ei ole alati ka vaba raha, mida korraga aastase poliisi ostmise alla panna, lisas ta.

Hetkel kuum