Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liikluskindlustuse hind jääb samaks

    Liikluskindlustuse Fondi peaaktuaar Enno Lelumees ütles eile, et fond rahandusministeeriumile tariifide tõstmise ettepanekut ei esita. Tariifide tõstmise initsiatiiv tuli kindlustusseltside poolt, sest liikluskindlustuse kahjusus on kasvanud üle 110 protsendi, tekitades nii seltsidele suuri kahjumeid. Hinnatõus oleks suurendanud kohustusliku liikluskindlustuse laekumist aastas ligi 70 miljoni krooni võrra, mis on 15 protsenti seltside poolt aastas kogutavast umbes 500 miljonist kroonist.
    Liikluskindlustuse Fond tunnistab oma aruandes, et selle aasta esimeses kvartalis oli seltside kahjum liikluskindlustuselt kokku 14,4 miljonit krooni. Lelumehe sõnul on vale teha järeldusi vaid kolme kuu põhjal, sest väljamaksete tase selles kindlustusliigis on väga sesoonne. Esimeses kvartalis ja ka aasta viimastel kuudel on kulub hüvitisteks oluliselt rohkem raha, kui suvekuudel, selgitas ta. «Teiseks teeb fond statistika alusel prognoose, mis ei saa iial punkti pealt täpsed olla,» rääkis ta, «Sellest pole ka midagi katki, kui seltsid tänavu väikesesse kahjumisse jäävad, sest 1996. ja 1997. aastal olid nad selle võrra plussis.» Liikluskindlustusest saadav kasum tuleb säilitada kehvemateks aegadeks liikluskindlustuse deposiidis.
    Ka kindlustusseltside tegevuskulud liikluskindlustusega tegelemisel on seadusega määratud 15% ülempiirist tunduvalt kõrgemad. Tänavu kolme kuuga oli see keskmiselt 19,6%. Lelumehe sõnul tariifide tõstmisest kõrgete kulutuste korvamiseks abi ei ole. «Tõstes tariifi 10% tõuseb tegevuskuludeks laekuv raha vaid 1,5%,» põhjendas ta.
    Eesti Varakindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütles, et kuigi tariifid on tõesti ebapiisavad, on tema poole aasta pealt liikluskindlustuse hinna tõstmise vastu. Esiteks on paljud kliendid endale juba aastased poliisid ostnud ning äkilise hinnatõusu all kannataksid ebaõiglaselt madalama maksejõuga kliendid, kes moodustavad enamuse liikluskindlustuse portfellist. Poole aasta pealt tehtav hinnatõus ei võimalda samas ka hiljem objektiivseid analüüse teha ning järgmiseks aastakski õigeid tariife välja arvutada, rääkis Uibopuu.
    Uibopuu sõnul on kindlustusseltside tegevuskulusid seaduses ebaõigelt hinnatud. Vaatamata sellele, et Eesti Varakindlustuse liikluskindlustuse kulud on teiste seltsidega võrreldes portfelli suure mahu abil väiksemad, ei suuda nad seda seadusega nõutud piirides hoida, märgib Uibopuu. Selle aasta kolme kuuga sõlmis Eesti Kindlustus üle 97 000 liikluskindlustuse lepingu. Tema sõnul on senise 15% asemel seltside reaalselt saavutatav 20% kulutase ning selline ettepanek tuleks ka riigikogule teha. «Veelgi parem lahendus oleks kulude ülempiiri üldse määratlemata jätmine, sest siis paneb selle turg ise paika ning motiveerib seltse kulusid võimalikult madalamana hoidma,» lausus ta.
    Linnatakso taksojuht Vello Lehtmaa ütles, et liikluskindlustuse hindade muutmata jätmine on temale väga hea uudis. Eriti veel põhjusel, et taksode kindlustamine on kõrge riski tõttu tavalistest sõiduautodest poole kallim. «Hinnatõus oleks minu jaoks muidugi suur jama olnud,» lausus ta. Lehtmaa ostab liikluskindlustust ühe või kahe kuu kaupa, makstes üle 300 krooni kuus. «Taksojuhina pidevalt linnaliikluses olles ei või iial teada, mis juhtub, tulevik on kogu aeg tume,» põhjendab Lehtmaa, miks ta ei riski osta kohe pikaajalist poliisi, «avarii puhul kaotaks mu poliis kohe kehtivuse.» Teiseks ei ole alati ka vaba raha, mida korraga aastase poliisi ostmise alla panna, lisas ta.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.