Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisaeelarve seotakse valitsuse usaldusega
Riigikogu võttis eile enne negatiivse lisaeelarve teist lugemist õiguskantsleri ettepanekul vastu otsuse, mille kohaselt saab riigieelarve eelnõu vastuvõtmise siduda usaldusküsimusega valitsusele. Seni võis seda riigikogu kodukorra seaduse järgi teha kõigi teiste eelnõudega peale riigieelarve.
Opositsiooni jätkuva venitustaktika korral kavatseb koalitsioon tõstatada riigikogus küsimuse oma usaldusest ning kuna neil on parlamendis väike ülekaal, siis läheb usaldushääletus tõenäoliselt läbi, mis tähendab toetuse avaldamist nii valitsusele kui lisaeelarvele.
Kui kiiresti selline hääletus korraldatakse, oleneb juriidilistest protseduuridest otsuse jõustumisel ja opositsiooni edasisest käitumisest.
Opositsiooni kuuluva Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann kinnitas eile õhtul, et ühist opositsioonisisest kokkulepet venitamistaktika jätkamiseks ei tehtud.
Samas ei suutnud eile opositsioon ja koalitsioon enne riigikogu istungit jõuda mingite kokkulepeteni erimeelsuste lahendamiseks. «On olnud omavahelisi jutuajamisi, aga konkreetseid läbirääkimisi mitte,» ütles Siimann.
Rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson nentis eile, et mingeid positiivseid muutusi ei toimunud. «Ootasime vastust oma eilsele kirjale sooviga saada konkreetseid ettepanekuid, mille alusel läbi rääkida,» selgitas Jürgenson. «Eks mingi vastuse saame ka menetluse käigus.»
Eile lisaeelarve teisel lugemisel küsis enamus Keskerakonna fraktsiooni liikmetest ettenähtud kaks küsimust ja hulgaliselt esineti ka ettekannetega. Seetõttu venis arutelu oodatult mitmetunniseks.
Rahanduskomisjoni liikme ja Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul ootab koalitsioon, et opositsioon teeks neile lõpuks selgeks, mida nad tahavad. «Päris kindlasti ei kauple me miljardist väiksema summa üle,» kinnitas Ligi.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar aga väitis eile riigikogu ees, et koalitsiooni ei huvitagi läbirääkimised, vaid tavapärane nn teerulli taktika. Savisaar märkis lisaeelarve vajadust hinnates, et tänavuse aasta riigieelarve vastuvõtmisest möödunud kuue kuu jooksul pole ükski kriis Eestile olulisi negatiivseid jälgi jätnud.
Riigikogu piiras eile ka opositsiooni võimalusi eelarve eelnõusse muudatusi sisse viia, võttes vastu riigieelarve seaduse. Selle järgi saab eelarve kolmandal lugemisel nõuda hääletamist vaid nende parandusettepanekute suhtes, mille rahanduskomisjon on heaks kiitnud. Seadus jõustub siiski alles 1. jaanuaril ega mõjuta säästueelarve menetlemist.