Audest ja tema kaua uuritud kriminaalasi

Artiklis «Ida-Viru audiitorfirmal lasub suurpettuse kahtlus» (ÄP, 19.02.1999) on sellist lihttoimingut nagu kriminaalasja kohtusse üleandmine kajastatud kapo suure eduna võitluses ASi Audest audiitoritega seotud maksupetturite grupeeringu vastu.

Sõnumis «Audiitori kriminaalasi aegus» (ÄP, 26.05. 1999) kurvastab kapo pressiesindaja Hannes Kont selle üle, et seoses aegumistähtaja möödumisega «läheb uurimistöö kaotsi ja süüdistatavad pääsevad karistamatuse tundega».

Mainitud kriminaalasja uuriti ligi neli aastat. Kapo tegi kõik võimaliku asja aegumiseks. Toimikust on näha palju 4-, 6- ja 8kuulisi ajavahemikke, mille jooksul ei tehtud ühtegi uurimistoimingut. Kuna kriminaalasja fakti olemasolu mõjutas maksuametiga vaidluste läbivaatamist halduskohtus, siis oleme saatnud kaposse ja riigiprokuratuuri vähemalt 30 järelepärimist nõudega kiirendada asja uurimist ja kohtusse üleandmist.

Neljast kriminaalasjas osalevast uurijast oli uurijaks nr 2 Hannes Kont. Tema menetluses oli asi ligi kaks aastat, mille jooksul tegi Kont kuus uurimistoimingut. Tol ajal proovisin mõned korrad võtta Kontiga ühendust, kuid ta vältis päris edukalt kontakte minuga, eelistades suhelda kirja teel.

Olen säilitanud selle juristi kümmekond vastust, millistest kõige märkimisväärsem on see: «Kaitsepolitsei uurimisosakonnas ei ole algatatud ega ka menetluses kriminaalasja ASi *** suhtes» (sulatõsi, sest põhimõtteliselt ei saa algatada kriminaalasja juriidilise isiku suhtes).

Ekslik on Äripäeva väide, et «kriminaalasja uuris kaitsepolitsei neli aastat, seega jäi kohtulikuks menetluseks aega vaid aasta». Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas oma lahendites korduvalt, et aegumistähtaja kulgemine peatub isiku kohtu alla andmisega.

Kapo uurijate mõningates tegudes esinevad kriminaalkuriteo tunnused. Toimikust on näha, et ähvardades kaitsja juuresolekuta ja protokolli koostamata vahi alla võtmisega, sundis või proovis sundida uurija Silvia Meedla osasid süüdistatavaid andma ütlusi enda ja minu vastu. Ähvardustega proovis ta ka mind sundida andma tunnistusi enda vastu ja lubas juhul, kui ma annan nõutavaid ütlusi, mitte kohaldada minu suhtes tõkendeid ning pakkus mulle uurimisest ja kohtust kõrvalehoidumist välismaal. Tuginedes neile faktidele, esitasin riigi prokuratuuri avalduse kriminaalasja algatamiseks Silvia Meedla suhtes.

Artiklis «Kisseljov tõrjub süüdistust» (ÄP, 25.02.1999) nimetas Kalev Järvelill kriminaalasjas süüdistatavaid (sh mind) petisteks. Oma au kaitseks esitasin Tallinna linnakohtusse hagiavalduse Kalev Järvelille vastu.