Keila linnapea eiras otsuse tegemisel riigihangete seadust
Eelmisel aastal otsustas Keila linn tellida ujumisbasseini koos seadmetega Itaalia firmalt Myrtha Pools. Novembris tegi Keila linnavalitsus tehingut vahendavale Rootsi firmale Malmsten AB ettemaksu 2,01 mln krooni. Enne seda käisid linnapea Leino Mägi ja linna finantsjuht Paul Tammert visiidil Itaalias, kus Myrtha Pools tasus nende sõidu- ja elamiskulud.
Peale selle sõlmis linnapea Mägi konsultatsioonilepingu OÜga Ventrist basseini ehituse ja käikulaskmise nõustamiseks, tööde järelevalveks ja basseinipuhastaja tarnimiseks 460 000 krooni eest.
Riigihangete seaduse kohaselt tuleb asjade ostmisel ja teenuste tellimisel korraldada riigihanke konkurss alates 200 000 kroonist, ehitustööde tellimisel alates 2 miljonist kroonist. «Antud juhul ei saa olla mitutpidi mõtlemist, siin on tegemist riigihangete seaduse rikkumisega,» sõnas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve.
Linnapea Mägi ütles eile, et ei ole rikkunud riigihangete seadust, sest basseini vanni ja seadmete hankimine-paigaldamine kuulub ehitustööde hulka ja mullu tasutud summa jääb riigihanke piiri peale. Konsultatsioonilepingu järgi tasutakse kolme aasta jooksul, 200 000kroonine riigihanke piir kehtib ühe kalendriaasta kohta, oli linnapea seisukoht.
Mägi sõnul tutvus ta Eesti ettevõtte ASi Basseinitehnika pakutuga, kuid hinna ja kvaliteedi suhe teda ei rahuldanud.
Spordikompleksi ehituskonkursil on tellija rahapuuduse tõttu tingimuseks, et ehitaja kaasfinantseerib projekti ja linn tasub tema kulud viie aasta jooksul. Linnapea avaldas lootust, et augustis lõppevale konkursile saabub ehitusturu madalseisu tõttu väga soodsaid pakkumisi.
Spordikompleksi 45 miljoni kroonine hind läheneb maksumuselt Keila linna aastaeelarvele. Septembris alustab linn kaheksa rajaga 25m ujula ja lastebasseini ehitust, mis peab valmima järgmise aasta lõpuks. Kompleksi kuuluvad veel suur spordisaal, jõu- ja aeroobikasaal, solaarium, 16 tuba majutamiseks ja abiruumid. Praegu on Keila linn projekteerimiseks, konsultatsioonideks ja ujulaseadmete tarnijale ettemaksuks kulutanud 1998. a riigieelarvest saadud 4 mln kr. 1999. a jooksul tuleb riiklike investeeringute programmist samapalju.
Mägi sõnul saaks linn praegu laenu võtta 7,5 mln krooni, enamat ei võimalda seadusega omavalitsusele lubatud laenukoormuse limiit. Tema sõnul on Hansapank laenuintressiks pakkunud 11,5%. Ülejäänud kolme neljandikku ehitusmaksumusest peaks katma järgmistel aastatel riigieelarvest eraldatavad summad ning potentsiaalsed erainvestorid. Keila linnapea Mägi on oma sõnul pidanud läbirääkimisi eraisikust välisinvestoriga, kelle firma on Eestis teinud koostööd mitmete omavalitsustega.