• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keila linnapea eiras otsuse tegemisel riigihangete seadust

    Eelmisel aastal otsustas Keila linn tellida ujumisbasseini koos seadmetega Itaalia firmalt Myrtha Pools. Novembris tegi Keila linnavalitsus tehingut vahendavale Rootsi firmale Malmsten AB ettemaksu 2,01 mln krooni. Enne seda käisid linnapea Leino Mägi ja linna finantsjuht Paul Tammert visiidil Itaalias, kus Myrtha Pools tasus nende sõidu- ja elamiskulud.
    Peale selle sõlmis linnapea Mägi konsultatsioonilepingu OÜga Ventrist basseini ehituse ja käikulaskmise nõustamiseks, tööde järelevalveks ja basseinipuhastaja tarnimiseks 460 000 krooni eest.
    Riigihangete seaduse kohaselt tuleb asjade ostmisel ja teenuste tellimisel korraldada riigihanke konkurss alates 200 000 kroonist, ehitustööde tellimisel alates 2 miljonist kroonist. «Antud juhul ei saa olla mitutpidi mõtlemist, siin on tegemist riigihangete seaduse rikkumisega,» sõnas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve.
    Linnapea Mägi ütles eile, et ei ole rikkunud riigihangete seadust, sest basseini vanni ja seadmete hankimine-paigaldamine kuulub ehitustööde hulka ja mullu tasutud summa jääb riigihanke piiri peale. Konsultatsioonilepingu järgi tasutakse kolme aasta jooksul, 200 000kroonine riigihanke piir kehtib ühe kalendriaasta kohta, oli linnapea seisukoht.
    Mägi sõnul tutvus ta Eesti ettevõtte ASi Basseinitehnika pakutuga, kuid hinna ja kvaliteedi suhe teda ei rahuldanud.
    Spordikompleksi ehituskonkursil on tellija rahapuuduse tõttu tingimuseks, et ehitaja kaasfinantseerib projekti ja linn tasub tema kulud viie aasta jooksul. Linnapea avaldas lootust, et augustis lõppevale konkursile saabub ehitusturu madalseisu tõttu väga soodsaid pakkumisi.
    Spordikompleksi 45 miljoni kroonine hind läheneb maksumuselt Keila linna aastaeelarvele. Septembris alustab linn kaheksa rajaga 25m ujula ja lastebasseini ehitust, mis peab valmima järgmise aasta lõpuks. Kompleksi kuuluvad veel suur spordisaal, jõu- ja aeroobikasaal, solaarium, 16 tuba majutamiseks ja abiruumid. Praegu on Keila linn projekteerimiseks, konsultatsioonideks ja ujulaseadmete tarnijale ettemaksuks kulutanud 1998. a riigieelarvest saadud 4 mln kr. 1999. a jooksul tuleb riiklike investeeringute programmist samapalju.
    Mägi sõnul saaks linn praegu laenu võtta 7,5 mln krooni, enamat ei võimalda seadusega omavalitsusele lubatud laenukoormuse limiit. Tema sõnul on Hansapank laenuintressiks pakkunud 11,5%. Ülejäänud kolme neljandikku ehitusmaksumusest peaks katma järgmistel aastatel riigieelarvest eraldatavad summad ning potentsiaalsed erainvestorid. Keila linnapea Mägi on oma sõnul pidanud läbirääkimisi eraisikust välisinvestoriga, kelle firma on Eestis teinud koostööd mitmete omavalitsustega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.