Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangamaastikul on rahulik
Eesti pangamaastik püsib kuuma suve hakul küllalt rahulikuna. Kõik pangad lõpetasid maikuu kasumiga -- kuue Eestis tegutseva kommertspanga kasumikirje bilansis suurenes kokku 53,8 mln krooni võrra. Suurima osa sellest andis loomulikult Hansapank oma 40,4 mln kroonise kuukasumiga.
Esmapilgul võib veidi murelikuks teha jätkuv bilansimahtude kahanemine -- maikuus kokku -191,9 mln kr. Pankasid eraldi vaadeldes on siiski näha, et kahanes vaid Ühispanga ja Optiva Panga bilansimaht. Mõlemal juhul oli põhjuseks võlakirjade lunastamine -- Ühispangal 1,3 mld krooni ja Optiva Pangal 56,6 mln krooni väärtuses. Koondbilansi poolel võib jätkuvalt jälgida, kuidas Eesti kaks suuremat panka paigutavad oma varasid meeletutes kogustes välismaale. Maikuus suurenes koondbilansi kirje «nõuded välisriikide krediidiasutustele» 2,55 miljardi krooni võrra ja nüüd on välisriikide krediidiasutustes hoiul kokku juba 6,21 mld kr.
Võlakirjade lunastamine nii suures mahus avaldas loomulikult märkimisväärset mõju ka Ühispanga bilansi struktuurile ja sellest tulenevalt riskireitingule -- Ühispanga riskisuse näit suurenes koguni 30,6% võrra. Ühispanga riskisus on viimase kuu suurest kasvust hoolimata igati heal tasemel ja seda võib öelda ka reitingu üksikute komponentide poolelt.
Ainsana jätkab veidi muret tekitava trendiga Krediidipank, kelle arvestuslik riskisus jõudis juba 45,6 punktini ja on kerkinud järjest viimased kuus kuud. Samas kasvas Krediidipanga varade maht möödunud kuul 8,4 protsenti ja sellest kasvust ligi pool tulenes hoiuste üldmahu suurenemisest.
Autor: ÄP