Reaktorite poolt ja vastu

«Otsus tähendab Rootsi energiavarustuse, keskkonnatingimuste, majandus- ja investeerimiskliima halvenemist,» ütles Sydkrafti peadirektor Lars Frithiof.

Tööstusringkonnad ja ametiühingud kardavad Rootsi konkurentsivõime kahanemist.

Küsitav on ka tuumajaamade sulgemise keskkonnakaitse aspekt, sest vähemalt esialgu tuleb Rootsil suurendada elektrienergia importi Taani söeküttel jaamadest.

Praegu katavad tuumajaamad poole Rootsi energiatarbest, kuid kahtlused tuumaenergeetika ohutuses ajendasid rootslasi 1980. aastal hääletama tuumaenergiast loobumise poolt.

Soomes on samal ajal järjest tõenäolisemaks muutunud viienda tuumareaktori ehitamine. Soome tööstuse ja tööandjate liidu juhi Johannes Koroma sõnul võidakse sellekohane kokkulepe sõlmida juba tuleval aastal.

Vajadust uue reaktori järele põhjendatakse eelkõige kasvanud energiatarbe, karmistunud keskkonnanõuete ning elektrienergia impordi ebakindlusega. Kyoto kliimakonverentsi kokkuleppest kinnipidamiseks ei saa suurendada tootmist söeküttel jaamadest, samas kui maagaas on ettevõtjate jaoks liiga kallis.

Uue 1000 Mw reaktori maksumuseks on hinnatud 12--15 miljardit Soome marka ja see peaks valmima umbes aastaks 2010. Reaktori asukoht on veel lahtine, kaalumisel on Loviisa ja Olkiluoto.

Ida-Euroopa tuumaprojektidesse on lääneriikide suhtumine valdavalt skeptiline. Täna algaval Kölni tippkohtumisel tahab Saksamaa kantsler Gerhard Schröder blokeerida 1,2 miljardi dollarilise laenu Ukrainale, mis oli algselt kavandatud T?ernobõli tuumajaama võimsuste asendamiseks. Teatavasti plaanib Ukraina sellest rahast finantseerida kahe uue reaktori rajamist Rivnesse ja Hmelnitskisse.