Reaktorite poolt ja vastu

Rootsi valitsus võitis kohtuvaidluse energeetikafirmaga Sydkraft ning sai sellega rohelise tee Barsebäcki tuumajaama sulgemiseks.

Algselt plaanis valitsus esimese 12 reaktorist sulgeda juba 1998. a juuliks, kuid Sydkraft, kellele reaktor kuulub, kaebas otsuse Rootsi ülemkohtusse.

Kolmapäeval otsustas kohus, et valitsuse teguviis on õiguspärane, ning andis Barsebäcki sulgemiseks aega kuni novembri lõpuni.

«Otsus tähendab Rootsi energiavarustuse, keskkonnatingimuste, majandus- ja investeerimiskliima halvenemist,» ütles Sydkrafti peadirektor Lars Frithiof.

Tööstusringkonnad ja ametiühingud kardavad Rootsi konkurentsivõime kahanemist.

Küsitav on ka tuumajaamade sulgemise keskkonnakaitse aspekt, sest vähemalt esialgu tuleb Rootsil suurendada elektrienergia importi Taani söeküttel jaamadest.

Praegu katavad tuumajaamad poole Rootsi energiatarbest, kuid kahtlused tuumaenergeetika ohutuses ajendasid rootslasi 1980. aastal hääletama tuumaenergiast loobumise poolt.

Soomes on samal ajal järjest tõenäolisemaks muutunud viienda tuumareaktori ehitamine. Soome tööstuse ja tööandjate liidu juhi Johannes Koroma sõnul võidakse sellekohane kokkulepe sõlmida juba tuleval aastal.

Vajadust uue reaktori järele põhjendatakse eelkõige kasvanud energiatarbe, karmistunud keskkonnanõuete ning elektrienergia impordi ebakindlusega. Kyoto kliimakonverentsi kokkuleppest kinnipidamiseks ei saa suurendada tootmist söeküttel jaamadest, samas kui maagaas on ettevõtjate jaoks liiga kallis.

Uue 1000 Mw reaktori maksumuseks on hinnatud 12--15 miljardit Soome marka ja see peaks valmima umbes aastaks 2010. Reaktori asukoht on veel lahtine, kaalumisel on Loviisa ja Olkiluoto.

Ida-Euroopa tuumaprojektidesse on lääneriikide suhtumine valdavalt skeptiline. Täna algaval Kölni tippkohtumisel tahab Saksamaa kantsler Gerhard Schröder blokeerida 1,2 miljardi dollarilise laenu Ukrainale, mis oli algselt kavandatud T?ernobõli tuumajaama võimsuste asendamiseks. Teatavasti plaanib Ukraina sellest rahast finantseerida kahe uue reaktori rajamist Rivnesse ja Hmelnitskisse.

Saksamaa valitsuse väitel pole 1995. aastal G7 kohtumisel sõlmitud kokkuleppes kusagil öeldud, et T?ernobõli tootmisvõimsused tuleb kindlasti asendada uute tuumavõimsustega. Selle asemel tahab Saksamaa, et Kiiev kaaluks gaasiküttel jaamade rajamist.

Roheliste survel plaanib Saksamaa tuumaenergeetikast loobumist ning Schröderi valitsus ei saa seega toetada välismaale uute reaktorite ehitamist.

Ukraina president Leonid Kut?ma on aga öelnud, et kui lääneriikidelt abi ei saada, tuleb tootmist T?ernobõlis jätkata.

Autor: ÄP

Hetkel kuum