Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete maksuvabastus ületähtsustatud
Teisipäeval riigikogusse valitsuse saadetud uus tulumaksuseaduse eelnõu oli üks Reformierakonna valimisloosungeid ja peamisi lubadusi oma toetajatele. Seaduseelnõu kohaselt ei kuulu alates 1. jaanuarist 2000 tulumaksuga maksustamisele ettevõttesse reinvesteeritud kasum.
«Ettevõtte tulumaksu kaotamine on ülefeti?eeritud,» lausub audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi finantsnõustamise osakonna juht Mart Habakuk. «Mingi tohutu liikumapanev jõud see küll pole.»
Tulumaksuseaduse üks väljatöötajaid, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi väidab, et ettevõtte tulumaksu kaotamine on maksimum, mida riik saab maksupoliitikas ettevõtluse arendamiseks teha. «Muidugi pole tegemist mingi imettegeva vahendiga, selleks on majanduses hea äriidee ja hea teostus,» ütleb Ligi.
Rahandusminister Siim Kallas on öelnud, et ettevõtte tulumaksu kaotamise kõrval kujuneb kõige komplitseeritumaks erisoodustuste maksustamise süsteemi väljatöötamine ja tõenäoliselt tulevad selle ümber riigikogus suurimad vaidlused.
«Tahaksin kohe näha, kuidas hakatakse kontrollima, mis on erisoodustus ja mis mitte,» kommenteerib ASi Microlink juhatuse esimees Allan Martinson ettevõtjate hulgas levivaid kuuldusi maksu alla minevate erisoodustuste hulga suurenemisest.
«Kuidas kontrollida, kas reisil Londonisse tegi inimene tööd või puhkas?» küsib Martinson.
Eesti Merelaevanduse arendusdirektor Viktor Palmet lisab, et erisoodustuste maksustamine peab olema tasakaalus ja lihtsasti jälgitav läbi kogu maksusüsteemi, mitte eraldiseisvalt iga maksuliigi puhul.
Opositsioon soovib enne täpsemate kommentaaride andmist tulumaksuseaduse muudatuste kohta eelnõu teksti läbi arutada, kuid juba praegu on Keskerakonna liikmed Olev Raju ja Liina Tõnisson viidanud maksusoodustuse vastuolule Euroopa Liidu reeglitega.
Kaubandus-Tööstuskoja maksuprobleemide komisjoni juhi Erki Urva hinnangul on ettevõtte tulumaksu kaotamise mõju majandusele ületähtsustatud. Urva lisab, et see samm on kahtlemata positiivne, iseasi, millise mulje jätab see välismaailmale. «Tuleb teha korralik küsitlus välisekspertide hulgas, sest suurim oht on, et Eestit hakatakse seostama offshore'indusega,» väidab Urva.
Maailmapanga analüütik Ardo Hansson vaidleb viimasele väitele vastu. Ta ei usu, et uue tulumaksuseadusega kaasneks üldist maksuparadiisi efekti. «Ma ei usu, et see väga majandust elavdab, » põhjendab Hansson oma arvamust, et üldine tulumaksuvabastus midagi ei muuda.
Microlinki juhatuse esimees Allan Martinson usub samas, et tõenäoliselt üllatab mõni ettevõte maksuvabastuse järel ootamatute kasuminumbritega ja Eestis tuleb rohkem raha ringlusesse. «Seni oli väga palju tühja tööd igasuguste nippide väljamõtlemiseks, et kasumit peita,» räägib ta.
Üks tulumaksuseaduse eelnõu positiivseid omadusi on autorite hinnangul see, et ettevõtetel kaob ära vajadus peita osa oma kasumist offshore-firmadesse. «Offshore'idega jahmerdamine on ühe normaalse firma jaoks eilne päev,» väidab audiitor Mart Habakuk. «Asjalikul firmal pole oma ettevõtmistele mingit saareriigi maiku juurde vaja,» lisab ta.
Valitsus loodab, et kui erafirmasse jääb rohkem raha, siis tõusevad ettevõtte töötajate palgad ja riigikassasse laekub rohkem üksikisiku tulumaksu ning sotsiaalmaksu. Martinson ütleb, et tema investeeriks firma kasumi pigem ettevõtte tehnoloogiasse.
Osaühingu Diapol direktor Indrek Vallaste sõnab, et tema suunaks firma kasumi ettevõtte arendamisesse. «Maksumuudatuse üle on meil väga hea meel,» lausub ta. Vallaste pole nõus ütlema, kas tema firma toodab kasumit, kuid kinnitab, et selle nimel tehakse tööd.
Allan Martinson ei usu, et maksusoodustus mõjuks Eesti mainele halvasti. Väga paljud riigid kasutavad sarnaseid soodustusi ja keegi ei vaata neile viltu, väidab ta.
Rahvusvaheline Valuutafond annab Eesti kavandatavale tulumaksureformile oma hinnangu jaanipäevaks avaldatavas raportis. Jürgen Ligi sõnul ei saa ettevõtte tulumaksu kaotamist seostada offshore-firmadega, sest firmadel säilib endiselt raamatupidamise ja aruandluse kohustus. «Kadedust tekitab see teistes riikides kindlasti,» lisab ta. «Ühelgi juhul ei saa väita, et sellest maksumuudatusest poleks kasu.»
Ardo Hansson hoiatab aga maksupettuste eest. «Kui füüsilisest isikust ettevõtja peab võrreldes juriidiliste isikutega hakkama 26 protsenti enam makse maksma, siis nimetavad väga paljud füüsilised isikud oma ettevõtluse kindlasti ümber ettevõtteks,» lausub Hansson.
Eestis on praegu 30 000 firmat ja 44 000 füüsilisest isikust ettevõtjat.
Hanssoni väitel on valitsusel oma lubaduse täitmiseks vale ajastus. «Praegu on riigi tulud väga väikesed, mind huvitab, kust võetakse raha vähenenud maksulaekumisest tekkinud puudujäägi katteks,» küsib Hansson.
«Valitsusel on oma lubaduste täitmiseks aega neli aastat, kohe praegu poleks tarvitsenud seda teha,» lisab majandusekspert.
Erkki Urva on sama meelt, et uue seaduse kehtima hakkamist tuleb vähemalt aasta jagu edasi lükata.
Jürgen Ligi ütleb, et kui juba lubati kaotada ettevõtte tulumaks 2000. aastast, peab seda lubadust ka täitma. Reformierakonna maksuideoloog tunnistab, et probleemid riigieelarve täitmisega on olemas, kuid need pole ületamatud.
«Eelarve tuleb koostada vastavalt tulude laekumisele, midagi pole parata,» lausub Ligi.
Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt jääb ettevõtte tulumaksu järgmisel aastal laekumata 1,4 miljardit krooni. Kavandatud laekumine on 1,6 miljardit krooni, mida veidi kompenseerib käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise prognoositav suurenemine 200 miljoni krooni võrra.
Ligi tuletab meelde, et ettevõtte eesmärk on kasumi teenimine, mitte sotsiaalpoliitikaga tegelemine. «Asja mõte ongi anda efektiivsetele ettevõtetele nende kasum enda arendamiseks,» räägib Ligi.
Mart Habakuk selgitab oma veidi skeptilist suhtumist uude tulumaksuseadusesse sellega, et väljaspool Tallinna on ettevõtlusesse tehtud investeeringutel niikuinii tulumaksusoodustus ja Eesti maksusüsteem ei sea ettevõtlusele erilisi takistusi. «Ma ei usu, et nüüd hakkaks robinal tulema uusi välisinvestoreid,» tunnistab Habakuk. «Ja ma ei näe ka põhjusi, miks peaks Eesti maksusüsteemi ettevõtetele ülisoodsaks muutma.»
Habakuk lausub, et lähima viie aasta jooksul pole ettevõtetel oma kasumi paigutamisega mingeid probleeme. Pärast seda võib aga ühinemine Euroopa Liiduga tuua kaasa uusi maksualaseid muudatusi, leiab Habakuk.
Erkki Urva paneb poliitikutele südamele, et tulumaksuseadust paari aasta pärast jälle ei muudetaks, sest kõige hullem ettevõtjate jaoks on pidevalt muutuv maksusüsteem.
«Tänases majanduskeskkonnas teenitakse tulu nii vähe, et praegu pole sellest seadusemuudatusest mingit kasu,» väidab ASi Standard nõukogu esimees Enn Veskimägi. «Eks see seadus on mõeldud rohkem tuleviku tarbeks,» sõnab ta.
Riigikogu on suvepuhkusel, mistõttu valitsuse eelnõu saab menetleda alles sügisel.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine on ülefeti?eeritud, mingi tohutu liikumapanev jõud see küll pole.
Ma ei usu, et see väga majandust elavdab.
Kadedust tekitab see teistes riikides kindlasti. Ühelgi juhul ei saa väita, et sellest maksumuudatusest kasu poleks.
Tänases majanduskeskkonnas teenitakse tulu nii vähe, et praegu pole sellest seadusemuudatusest mingit kasu. Eks see seadus on rohkem tuleviku tarbeks mõeldud.