Omavalitsused ei keela lahtise õlle müüki

Alkoholiseaduse järgi ei tohi õlletelgid ja muud tänavakaubandusettevõtted pakendamata, sealhulgas vaadiõlut müüa. Sellekohase müügiloa võib omavalitsus väljastada vaid toitlustusäridele või ajutiselt avalike ürituste puhuks. Toitlustusäride hulka kuuluvad statsionaarsed restoranid, baarid ja kohvikud. Samas ei ole kõik omavalitsused määratlenud suviseid õlletelke tänavakaubandusettevõtte, vaid toitlustusärina.

Tallinnas ei tohi lahtise õlle müüki tänavakaubanduses olla. Pirita teel asuva Carina restorani tegevdirektori Küllike Kose sõnul lastakse vaadist õlu restoraniruumides kannudesse ja tuuakse siis suveperioodiks püsti pandud õlletelki kliendile kätte. Erandiks on ürituste aeg, mil lahtist õlut võib müüa ka kohapeal. Samamoodi toimub lahtise õlle müük näiteks Raekoja platsi tänavakohvikutes.

Tartus on õlletelgid vormistatud toitlustusärideks ning vaadiõlu on tänavatel kättesaadav. Tartu linnavalitsus on just pudeliõlle müügi tänavatel keelanud, et vältida pudelikilde.

«See kohalik omavalitsus on päris rumal, kes ei oska seadust maksimaalselt enda kasuks pöörata,» nentis majandusministeeriumi kaubaturu spetsialist Eero Kosk.

Tartu linnavalitsuse ettevõtlusosakond põhjendab oma otsust sooviga tulla vastu ettevõtjatele, kes varakevadel enne alkoholiseaduse jõustumist suvekaubanduseks olid investeeringud juba teinud. Näiteks ühe õllevaadi maksumus koos varustusega on ligi 25 000 krooni.

Alkoholiseaduse muudatuse seaduse, mis lubab taas tänavakaubandusse kuni kuue mahuprotsendiga alkoholi, võttis riigikogu vastu möödunud kolmapäeval. Seadus keelustas lahtise õlle müügi tänavakaubanduses.

Seaduse muudatusettepaneku tegi alkoholitootjate huve esindades Eesti Toiduainetööstuse Liit. Liidu esinaise Helve Remmeli sõnul sisaldas ettepanek peale mahuprotsentide võrdsustamisele ka vaadiõlle lubamist tänavakaubanduses ning veinitootjate puhul sularahata topeltarvelduse nõude tühistamist. Nimelt peavad kauplused tasuma alkoholitootjatele sularahata arveldusega. Remmeli väitel on maapiirkondade kauplused kaotanud pankrottide tõttu usu pankadesse ning nad soovivad arveid tasuda sularahas. Neid kahte ettepanekut majanduskomisjon ei toetanud, sest komisjoni esimehe Andres Lipstoki sõnul ei peetud seda vajalikuks.

Eero Kose sõnul peaks järgmiseks suveks valmima kaubandustegevuse reguleerimise seadustik, mis paneks mõisted ja regulatsiooni täpsemalt paika.

Autor: Anu Jürisson