Sulev Oll • 21 juuni 1999

Tulirelva soetamine on keeruline

Relvaloa taotlemise kord on sätestatud 1. jaanuaril 1996 jõustunud relvaseadusega. Politseiasutus väljastab relva soetanud isikule relva registreerimisel relvaloa tähtajaga 1--5 aastat.

Relva soetamine on keerukas. Selleks peab füüsiline isik esitama põhjendatud taotluse oma elukohajärgsesse prefektuuri. Vormikohases kirjalikus avalduses tuleb näidata soetada soovitava relva mark või liik ja otstarve. Veel tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad kodakondsust, vanust ja et puuduvad relvaseaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad relva soetusloa või relvaloa andmise, samuti arstliku läbivaatuse järeldusotsus ning kaks fotot.

Politsei võib nõuda ka täiendavaid dokumente, näiteks relva hoiutingimuste kohta.

Enne soetamisloa saamist peab isik sooritama politseiasutuses eksami relvaseaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide sätete tundmises ning laskmiskatse.

Otsus relva soetamisloa väljastamise kohta tehakse kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.

Soetamisluba kehtib kolm kuud, vajadusel võidakse seda pikendada veel kolme kuu võrra. Loa hävimisest või kaotsiminekust peab omanik teatama loa väljastanud politseiasutusele.

Füüsiline isik võib oma elukohas hoida kuni kaheksat tulirelva. Juhul, kui isikul ei ole vajalikke hoiutingimusi, võib ta relvad kirjaliku hoiulepingu alusel anda hoiule juriidilisele isikule, kellel on sellekohane tegevuslitsents. Rohkem kui kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema relvahoidla.

Relva ja laskemoona võib kaasas kanda koos relvaloa ja isikut tõendava dokumendiga. Üldiselt tuleb relva kanda varjatult ja nii, et see välistab relva kadumise, hõivamise teiste isikute poolt, samuti juhusliku kahju tekitamise võimaluse.

Kaasas oleva tulirelva rauas ei tohi olla padrunit. Relva ja laskemoona ei tohi kaasas kanda alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all.

Relva või laskemoona ei või kaasa võtta miitingule, demonstratsioonile, piketile, pidustustele ja teistele avalikele üritustele, välja arvatud teenistus- või tööülesandeid täitev isik. Relva ei või kaasa võtta ka kohtusaali.

Tulirelva kasutamise õiguslikuks aluseks on üksnes hädakaitse või hädaseisundi tekkimine. Erandkorras võib relva kasutada ka ühiskonnaohtliku teo toime pannud kurjategija kinnipidamisel, kui on ohus rünnatava elu.

Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see olukorras hädavajalik on.

Keelatud on kasutada tulirelva naiste, ilmsete invaliidsustunnustega isikute ja alaealiste vastu, välja arvatud juhtudel, kui on tegemist nendepoolse relvastatud või grupiviisilise ründega.

Hädaseisundis võib relva kasutada ka ründava looma tõrjumiseks. Omanikule kuuluvat looma võib tulistada omaniku loal ja teadmisel.

Tulirelvast vajaduseta laskmise eest avalikes kohtades või muudes selleks mittemääratud ja mittekohandatud kohtades määratakse halduskorras rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

Hädakaitse piiride ületamine seisneb asjatu kahju tekitamises ründajale. Enneaegse ning hilinenud kaitse perioodil ründajale tekitatud kahju kvalifitseeritakse kuriteona.

Tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel karistatakse kriminaalkorras arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel karistatakse rahatrahvi või arestiga.

Tulirelva ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. Teistkordsel eksimisel tulirelva kasutamisel karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

Hetkel kuum