Heleniuse seisukoha järgi peaks Eesti Raudtee erastamine toimuma era- ja avalike firmade partnerluse meetodil (public private partnership), mille puhul eraldatakse erastamise objektideks olevad infrastruktuur ja operaatorfirmad. Riik peab säilitama kontrolli Eesti Raudtee infrastruktuuri üle, ent kuna infrastruktuur nõuab mitme miljardi krooniseid investeeringuid, tuleb rahastajatega sõlmida pikaajaline kontsessioonileping, väitis Helenius.
Helenius lausus, et tema esindatav rahvusvaheliste investorite grupp ei toeta Eesti Raudtee müümist esmase avaliku pakkumuse teel (IPOdena) ega Eesti Raudtee eelläbirääkimistega müüki, mille puhul suurenevad oluliselt Eesti riskid.
«Raudtee on Eestile strateegiline objekt ja aktsiate müügiga kaoks riigi kontroll selle üle, kas lubatud investeeringuid ikka tehakse,» põhjendas Helenius.
Eesti Raudtee erastamisest huvitatud USA-Briti investeerimisprojekti Baltic Rail Services esindaja Guido Sammelselg hindas investeeringute tegematajätmise kartust põhjendamatuks. «Raudteel toob raha sisse ohutus ja kiirus ning kui nende tõstmiseks investeeringuid ei tee, oled konkurentsist väljas, « lausus ta.
Sammelselg pooldab erastamist eelläbirääkimistega enampakkumise teel, sest Eesti Raudtee kontsessioonileping muudaks erastajate olukorra segasemaks. «Üks kontsessioonileping meil Eestis juba on ja keegi pole selle üle õnnelik,» põhjendas ta viitega Eesti Telefoni järgmisel aastal lõppevale kontsessioonilepingule.
Joakim Helenius ei soostunud eelmisel nädalal avaldama tema esindatavasse investorite gruppi kuuluvate investorite nimesid. «Põhiliselt on need Euroopa finantsasutused,» ütles ta.
Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni kinnitusel töötab asjatundjate komisjon Eesti Raudtee erastamistingimused välja sügiseks. Hansa Investmentsi esindatavate investorite ja USA-Briti investeerimisprojekti Baltic Rail Services kõrval on Eesti Raudtee erastamisest huvitatud ka USA raudteekontsern OmniTRAX.