• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas majanduse olukord teisel poolaastal paraneb?

    Majanduse olukord ei halvene. Skeptiline olen aga selles osas, et teine poolaasta tuleb ilus ja helge. Kui vaadata makronäitajaid, siis on need vähem negatiivsed kui aasta esimestel kuudel, aga mina oleksin oodanud paremaid numbreid.
    Eesti majandus on tugevalt seotud väliskaubandusega. Kui läänes toimub tugev majanduslangus, siis on see meie tööstusele samasugune löök, nagu oli Venemaa kriis. Idaturu kadumine on üks põhjus, miks Eesti majandust iseloomustavad negatiivsed numbrid. Praegu läheb aga lääneriikide majandustel hästi.
    Suvel peaks tarbimine suurenema, mis mõjub kohalikule turule orienteeritud ettevõtetele hästi. Ma ei näe, et sügisel võiks tarbimine hakata vähenema. Töötus enam oluliselt ei suurene, suvel võib tööpuudus hoopis väheneda.
    Pankade konservatiivne laenupoliitika on õigustatud. Ettevõtted, kellel on häid äriprojekte, saavad kindlasti pangast laenu. Enam ei ole aga sellist situatsiooni, et tooda mida iganes ja saad kergelt laenu. Pangad kaaluvad väga tõsiselt, milliseid projekte finantseerida.
    Meie vaatame teist poolaastat väga ettevaatlikult. Kui vaadata maailmamajandust ja rääkida Euroopast ning Põhja-Ameerikast, siis on meil tunne, et põhjast oleme küll läbi käinud, aga tõus on ääretult aeglane. Olime möödunud aasta novembris-detsembris 1999. aasta teise poole suhtes palju optimistlikumad. Arvasime, et kõver saab olema järsem suunaga ülespoole, aga tegelikkus on osutunud teiseks ja tõus on vaevaline. Ma ei usu, et mingit olulist paranemist sellel aastal toimub.
    Eesti majandus sõltub väga palju ikkagi sellest, mis hakkab toimuma Venemaal. Kui Venemaa on vähemalt stabiilne, siis võib ennustada natukene suuremat tõusu, aga eufooriaks küll põhjust ei ole.
    Nähes, et negatiivne lisaeelarve võetakse vastu, ei ole mitte mingit lootust, et teisel poolaastal hakkab majandus elavnema. Kui riik oma aktiivsust languse perioodil vähendab, siis see majandust tõsta ei aita. Me tõmbame investeeringud maha, ei lase raha käibele, tööd inimestele ei anna, makse ei laeku. Millest see majanduskasv peaks tekkima?
    Hansapank on umbes kaks korda üle normi kapitaliseeritud ja Ühispank 30 protsenti. Pankadel on tohutult vabu vahendeid, kuid neid ei ole võimalik majandusse paigutada, sest ettevõtted ei suuda enam laenata, ja majandus ei saa areneda. Ettevõtlus on kokku laenanud 25 miljardit krooni, millest kolmandik on lühiajaline raha. Kui riik praegu omalt poolt toetaks, siis võimaldaks see ka ettevõtjatel uuesti edasi kasvada.
    Praegused probleemid on tingitud majanduse mahajahutamisest, kui riik viis raha välja ja kommertspankadel pigistati kõri kinni ning neil ei olnud võimalik enam raha välja laenata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.