27 juuni 1999

Kas majanduse olukord teisel poolaastal paraneb?

Majanduse olukord ei halvene. Skeptiline olen aga selles osas, et teine poolaasta tuleb ilus ja helge. Kui vaadata makronäitajaid, siis on need vähem negatiivsed kui aasta esimestel kuudel, aga mina oleksin oodanud paremaid numbreid.

Eesti majandus on tugevalt seotud väliskaubandusega. Kui läänes toimub tugev majanduslangus, siis on see meie tööstusele samasugune löök, nagu oli Venemaa kriis. Idaturu kadumine on üks põhjus, miks Eesti majandust iseloomustavad negatiivsed numbrid. Praegu läheb aga lääneriikide majandustel hästi.

Suvel peaks tarbimine suurenema, mis mõjub kohalikule turule orienteeritud ettevõtetele hästi. Ma ei näe, et sügisel võiks tarbimine hakata vähenema. Töötus enam oluliselt ei suurene, suvel võib tööpuudus hoopis väheneda.

Pankade konservatiivne laenupoliitika on õigustatud. Ettevõtted, kellel on häid äriprojekte, saavad kindlasti pangast laenu. Enam ei ole aga sellist situatsiooni, et tooda mida iganes ja saad kergelt laenu. Pangad kaaluvad väga tõsiselt, milliseid projekte finantseerida.

Meie vaatame teist poolaastat väga ettevaatlikult. Kui vaadata maailmamajandust ja rääkida Euroopast ning Põhja-Ameerikast, siis on meil tunne, et põhjast oleme küll läbi käinud, aga tõus on ääretult aeglane. Olime möödunud aasta novembris-detsembris 1999. aasta teise poole suhtes palju optimistlikumad. Arvasime, et kõver saab olema järsem suunaga ülespoole, aga tegelikkus on osutunud teiseks ja tõus on vaevaline. Ma ei usu, et mingit olulist paranemist sellel aastal toimub.

Eesti majandus sõltub väga palju ikkagi sellest, mis hakkab toimuma Venemaal. Kui Venemaa on vähemalt stabiilne, siis võib ennustada natukene suuremat tõusu, aga eufooriaks küll põhjust ei ole.

Nähes, et negatiivne lisaeelarve võetakse vastu, ei ole mitte mingit lootust, et teisel poolaastal hakkab majandus elavnema. Kui riik oma aktiivsust languse perioodil vähendab, siis see majandust tõsta ei aita. Me tõmbame investeeringud maha, ei lase raha käibele, tööd inimestele ei anna, makse ei laeku. Millest see majanduskasv peaks tekkima?

Hansapank on umbes kaks korda üle normi kapitaliseeritud ja Ühispank 30 protsenti. Pankadel on tohutult vabu vahendeid, kuid neid ei ole võimalik majandusse paigutada, sest ettevõtted ei suuda enam laenata, ja majandus ei saa areneda. Ettevõtlus on kokku laenanud 25 miljardit krooni, millest kolmandik on lühiajaline raha. Kui riik praegu omalt poolt toetaks, siis võimaldaks see ka ettevõtjatel uuesti edasi kasvada.

Praegused probleemid on tingitud majanduse mahajahutamisest, kui riik viis raha välja ja kommertspankadel pigistati kõri kinni ning neil ei olnud võimalik enam raha välja laenata.

Hetkel kuum