Kirjastajad sattusid suvel raskustesse

Eesti Entsüklopeediakirjastuse direktor Tõnu Koger ütles eile, et kirjastuse võlad jäävad alla 5 miljoni krooni. «Ilma tõrgedeta ei lähe praegu ühelgi kirjastusel,» teatas Koger. «See on normaalne, et oleme pidevalt võlgu.»

«Entsüklopeediakirjastuse võlad teevad trükikojale raskusi, aga elame üle,» rääkis Tallinna Raamatutrükikoja juhataja Jüri Simsel.

Entsüklopeediakirjastuse võlg Raamatutrükikojale, kes trükib «Eesti entsüklopeediat», ulatub Äripäeva andmetel paari miljoni kroonini. Simsel ütles, et kõik trükikojad annavad oma soliidsetele klientidele käibekrediiti. «Loodame, et need on ajutised raskused,» sõnas Simsel, «meil võib sellest tekkida käibevahendite puudus.»

Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna nõunik Mall Kaevats ütles eile, et ministeerium toetab rahaliselt mitut kirjastust, nende hulgas on ka Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Raamat ja Ilmamaa. Tänavu läheb Eesti Entsüklopeediakirjastusele üle 200 000 krooni toetusraha, kuid «Eesti entsüklopeedia» 13. köite kirjastamist ministeerium ei toeta.

«Meil on ka võlad,» tunnistas kirjastuse Ilmamaa direktor Mart Jagomägi. «Suvel on alati raskem.»

Jagomägi ütles, et suur töötajate arv kirjastuses õigustab ennast vaid siis, kui käive ühe töötaja kohta ületab 300 000 krooni aastas. Kuue töötajaga Ilmamaa käive on 2,5 miljonit krooni, mis teeb käibeks töötaja kohta 420 000 krooni.

Samas on 63 töötajaga Eesti Entsüklopeediakirjastuse aastakäive 21 miljonit krooni ehk 330 000 krooni töötaja kohta.

Jagomägi sõnul väheneb raamatute müük suvel kaks korda, kirjastatavate raamatute arv suureneb aga igal aastal. Ta ütles, et kirjastamise üks suuremaid probleeme on korraliku hulgikaubanduse puudumine.

Tänavu sai kirjastus Ilmamaa kultuuriministeeriumilt 80 000 krooni toetust ja Kultuurikapitalilt 20 000 krooni sarja «Eesti mõtteelu» kuue raamatu kirjastamiseks. Ühe raamatu kirjastamise eelarve on 150 000 krooni.