Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dollar püstitas taas uue rekordi
«Kuigi USA dollarite eest sisseostetav kaup, eelkõige kütus, kallineb, ei tohiks sellega kaasneda tarbijahinnaindeksi tõusu,» lausus ASi Hansapank Markets makroanalüütik Maris Lauri. «Teised kaubagrupid hoiavad tarbijahinnaindeksit tasakaalus.»
Lauri sõnul näitavad teiste kaubagruppide hinnad majanduse surutise perioodil langustrendi. Samas märkis Lauri, et dollari tugevnedes muutub Eesti kaupade müük dollarite eest keerulisemaks. «Kel õnnestub müüa, need teenivad kasumit,» ütles Lauri.
Euro odavnemisega suureneb Eesti ettevõtete võime müüa oma toodangut välisturgudel. Lauri sõnul on sellisel puhul võimalik lisatulu teenida ettevõtte käibelt.
Tallinna farmaatsiatehase juhatuse liige Arno Kaseniit ei varjanud oma heameelt dollari tugevnemise üle ja kinnitas, et ravimeid Venemaale dollarite eest eksportiv farmaatsiatehas on kursimuutusest võitnud.
Valuutariski vastu on farmaatsiatehas ennast tavaliselt kaitsnud forvardlepingutega, lausus Kaseniit, kuid praegu pole seda tehtud. «Sellisel laineharjal ei ole neid mõtet teha,» põhjendas Kaseniit. «Kui oleksime kevadel tulevikutehinguid sõlminud, oleksime praegu juba kaotanud.»
Kaseniit tunnistas, et tõenäoliselt on sügisel oodata dollari odavnemist, mistõttu tuleb hakata ka valuutariski maandama.
ASi Läätsa Kalatööstus juhataja Heiko Viks tunnistas ajalehes Meie Maa, et ettevõte on tänu dollari soodsale kursile kasumisse jõudnud. Kalatehas müüb enamiku oma toodangust Ukrainasse.
Eesti eelmise aasta parimaks eksportijaks tunnistatud Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et ettevõte dollari tugevnemisest ei võida. Toodangu müügist saadava lisatulu tasakaalustavad tooraine ostmiseks tehtavad kulutused, põhjendas Virkebau.
Kreenholm müüb dollarite eest umbes 35% eksporditavatest tekstiilitoodetest.
ASi Viisnurk finantsdirektor Andrus Aljas lausus, et ettevõte müüb enamiku toodangust valuutariski maandamise eesmärgil euros, mistõttu dollari kursi muutus majandustegevust praktiliselt ei mõjuta. «USA on valmis eurodes ostma, vaid Ukraina ja Venemaaga on probleeme, aga need kogused on väga väikesed,» märkis Aljas.
Valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid omanik Alar Tamming kummutas kuuldused, et dollari tugevnemisest võidavad eelkõige valuutavahendajad. Tavidi majandustegevust ei ole dollari tugevnemine oluliselt mõjutanud, küll mõjutab see meie kliente, tunnistas ta.
Analüütikud on varem pidanud tõenäoliseks, et Euroopa keskpank ei lase eurol dollari suhtes langeda allapoole kurssi 1:1.
Euroopa keskpanga asepresident Christian Noyer kinnitas aga neljapäeval, et keskpank ei hakka euro tugevdamiseks tugioste tegema, sest eurol on majanduskasvu kiirenedes kasvupotentsiaali.
Osa analüütikute hinnangul võib hakata eurosid kokku ostma Jaapani keskpank, sest Jaapan ei ole huvitatud jeeni tugevnemisest euro suhtes.
Äripäeva analüütiku Tõnis Oja sõnul ei saa edaspidi välistada ka Euroopa keskpanga sekkumist, sest suvisel puhkuseperioodil, kui iga uudis rahaturgude kohta väikeste käivete puhul võimendub, kulub keskpangal soovitud kursi saavutamiseks oluliselt vähem ressursse. Eesti Panga ametlik dollari kurss oli reedel 15,359 krooni.