Toidu õige hinna ütleb ostja

Head toodet ei saa müüa odavalt, sest harjumuspärasest madalama hinnaga toiduainet peetakse riknenuks või muidu tervisele kahjulikuks.

Toidukaupade hindu jälgivad hoolega väiksema sissetulekuga ostjad. «Kui tõeliselt süüa, siis sööks kogu raha ära,» lausub pensionär Maimu Viljamaa ja loetleb vurinal peast toiduainete hindu eri poodides.

Rikkamad ostjad on nõus väärtusliku kauba eest rohkem maksma. «Mina toitu ostes hinda ei vaata,» kõneleb lapsepuhkusel viibiv Kairi Rätsep, «piima ostan kuupäeva järgi.»

Turu-uuringute firma EMOR andmetel moodustavad Eestis kulutused toidule 29 protsenti kogukulutustest, mis on kuni kaks korda rohkem lääneriikidest. Tendents on siiski paremuse poole -- seitse aastat tagasi söödi Eestis ära 42 protsenti oma sissetulekutest.

Kuigi rikkam inimene kulutab väiksema osa oma sissetulekutest toidule, jätab ta poodi ikkagi suurema summa kui väiksema pere-eelarvega tarbija. Stockmannis sisseoste tegev pensionäride perekond Juhkam ostab päevas toitu keskmiselt 40 krooni väärtuses, mis teeb inimese kohta 20 krooni. Õpilase Aili Käämeri sõnul kulub tal päevas toidurahaks 100 krooni kindlasti.

Kaupmeeste õnneks on möödas ajad, mil toiduaineid kuudeks ette osteti. Jagub siiski ka tarbijaid, kes eelistavad hästi säilivaid toiduaineid hulgi varuda.

Marta ja Karri Vabrit, kellel on kelder ja sahver toidu ladustamiseks olemas, käivad keskmiselt kord kuus hulgilaos toitu ostmas. «Ega nad hapuks lähe,» ütleb ehitusinsenerist Karri Vabrit.

Pilk firmadirektor Andrei Romanovi ostukärusse annab tunnistust sellest, et hulgilaost saab osta ka väiksemates kogustes. Romanov laob Kadaka hulgilao kõrgete kaubariiulite vahel toidukärusse toiduaineid, mida naine on palunud koju tuua.