Tegelikult on just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits ministeeriumi blogis.

- “Selle asemel, et pensionisüsteemi koormaks pidada, võiksime seda näha kui võimalust koguda koos riigiga, hajutada riske, mitmekesistada enda sissetulekuid ning tugevdada majanduslikku sõltumatust vanemas eas,” kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
- Foto: Erakogu
Avalikus arutelus jääb sageli tähelepanuta, et II samba kaudu suunab riik osa meie sotsiaalmaksust otse meie tulevasse pensioni. Küsimus on seega lihtne: kas see tasub ära?
Minu tehtud arvutused näitavad selgelt, et olenemata sissetulekust on II sambaga liitumine alati kasulikum kui ainult I samba peale lootmine. Arvutused ütlevad, et ka 800eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50ndates eluaastates, võidavad.
II sammas ei ole ainult rikaste või noorte privileeg, vaid riigi toel toimiv rahaline turvavõrk, mis töötab ka väiksema sissetulekuga inimese heaks. Tegelikult ongi just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida.
Mõju iga sissetulekuga
Võtsin vaatluse alla kaks tüüpilist juhtumit. Esiteks: noor inimene, kes liitub tööturuga 2025. aastal. Tema saab koguda kogu tööea jooksul. Ning teiseks: 1975. aastal sündinud inimene, kel on pensionini umbes 16 aastat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ühiskond vajab pikemaajalist, poliitilisest tsüklist sõltumatut pensionistrateegiat, mis annaks inimestele kindlustunde ja stabiilsuse, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.
Pensionifondide tootluse osas on Eesti olnud pikka aega OECD edetabelite tagumises otsas, kuid möödunud aasta näitajate järgi on Eesti jõudnud liidrite hulka.
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Riiklik programm ettevõtjate finantskirjaoskuse arendamiseks loob konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda, kuid see tuleks suunata eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele, kirjutab ettevõtja ja TalTechi ettevõtluse õppejõud Sirle Truuts.
Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.