• OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 5000,26%6 840,2
  • DOW 300,09%47 562,87
  • Nasdaq 0,61%23 724,96
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 5000,26%6 840,2
  • DOW 300,09%47 562,87
  • Nasdaq 0,61%23 724,96
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • 08.07.25, 11:24

Magnus Piirits: II sammas – noorte ja rikaste privileeg? See jutt on müüt

Tegelikult on just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits ministeeriumi blogis.
“Selle asemel, et pensionisüsteemi koormaks pidada, võiksime seda näha kui võimalust koguda koos riigiga, hajutada riske, mitmekesistada enda sissetulekuid ning tugevdada majanduslikku sõltumatust vanemas eas,” kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
  • “Selle asemel, et pensionisüsteemi koormaks pidada, võiksime seda näha kui võimalust koguda koos riigiga, hajutada riske, mitmekesistada enda sissetulekuid ning tugevdada majanduslikku sõltumatust vanemas eas,” kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
  • Foto: Erakogu
Avalikus arutelus jääb sageli tähelepanuta, et II samba kaudu suunab riik osa meie sotsiaalmaksust otse meie tulevasse pensioni. Küsimus on seega lihtne: kas see tasub ära?
Minu tehtud arvutused näitavad selgelt, et olenemata sissetulekust on II sambaga liitumine alati kasulikum kui ainult I samba peale lootmine. Arvutused ütlevad, et ka 800eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50ndates eluaastates, võidavad.
II sammas ei ole ainult rikaste või noorte privileeg, vaid riigi toel toimiv rahaline turvavõrk, mis töötab ka väiksema sissetulekuga inimese heaks. Tegelikult ongi just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida.
Mõju iga sissetulekuga
Võtsin vaatluse alla kaks tüüpilist juhtumit. Esiteks: noor inimene, kes liitub tööturuga 2025. aastal. Tema saab koguda kogu tööea jooksul. Ning teiseks: 1975. aastal sündinud inimene, kel on pensionini umbes 16 aastat.

Seotud lood

Arvamused
  • 17.06.25, 13:45
Swedbanki valdkonnajuht: pensionisüsteem olgu tulevikupoliitika tööriist, mitte populismi relv
Eesti ühiskond vajab pikemaajalist, poliitilisest tsüklist sõltumatut pensionistrateegiat, mis annaks inimestele kindlustunde ja stabiilsuse, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.
Uudised
  • 12.06.25, 10:35
Eesti pensionifondide tootlus jõudis OECD riikide tippu
Pensionifondide tootluse osas on Eesti olnud pikka aega OECD edetabelite tagumises otsas, kuid möödunud aasta näitajate järgi on Eesti jõudnud liidrite hulka.
Uudised
  • 08.06.25, 06:00
Taani tõstis pensioniea 70. aastani, ekspert selgitab selle kasulikkust
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Arvamused
  • 27.06.25, 14:06
Ettevõtluse õppejõud: riik astub õiget sammu, loodetavasti keskendutakse mikro- ja väikeettevõtjatele
Riiklik programm ettevõtjate finantskirjaoskuse arendamiseks loob konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda, kuid see tuleks suunata eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele, kirjutab ettevõtja ja TalTechi ettevõtluse õppejõud Sirle Truuts.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.25, 09:56
Tark energiajuhtimine: lahendus volatiilsele turule ja raugevale investeeringu tasuvusele
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele