- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puhkusetasu arvutatakse mitmel viisil
Tööandja peab maksma töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkusetasu arvestamise viis oleneb töötajaga kokkulepitud palgatingimustest.
Kui töötajale arvestatakse palka ainult töötatud aja ja kindlaksmääratud suurusega palgamäära järgi (nt kuupalk), jätkatakse puhkuse ajal lihtsalt töölepingus sätestatud palga maksmist. Ainus erinevus on, et see osa palgast tuleb välja maksta enne puhkuse algust.
Kui aga palka arvestatakse lisaks töötatud ajale ka muude näitajate alusel (nt tulemuspalk), peab puhkusetasu arvutamisel lähtuma puhkuse kuule eelnenud kuuel kuul töötajale arvestatud keskmisest päevapalgast. Puhkusetasu arvutamiseks korrutatakse 5/7 keskmisest päevapalgast puhkuseperioodi kalendripäevade arvuga.
Keskmise palga arvutamisel lähtutakse üldjuhul puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodil on tööleping olnud terve kalendrikuu peatatud, siis vähendatakse ka arvutamise aluseks olevat kuude arvu.
Kui töösuhe on sama tööandja juures kestnud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid rohkem kui üks kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks puhkusele eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma.
Keskmise palga arvutamisel arvatakse palga hulka kõik töötaja poolt teenitud palgana käsitletavad summad, s.o põhipalk, lisatasud ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta aga arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt palgana ei käsitleta.
Lisatasu võetakse keskmise palga arvutamisel arvesse ajavahemiku eest, millal see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
Kui lisatasu makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse see arvesse võrdeliselt osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku, s.o kuus eelnevat kuud.
Kui aga lisatasu keskmise palga arvutamisel aluseks olnud ajavahemiku eest makstakse välja pärast puhkusetasu maksmist, arvutatakse uus keskmine palk ja tehakse puhkusetasu juurdemakse.
Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse kuue kuu palgasummad ja jagatakse sama perioodi täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga.
Kui töötajale ei arvutatud palka selle perioodi kõigi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt töölt vabastatud, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende puudutud päevade võrra. Samas, töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra tööpäevade arvu ei vähendata.
Tööandja ja töötaja võivad puhkusetasu arvutamise osas omavahel kokku leppida ka eespool kirjeldatust soodsamatel tingimustel.
Autor: Jüri Kalda
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele