• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Igasse Eesti peresse aastaks 2002 tulirelv

    Kaitse-eelarve suurendamisest on saanud Mart Laari valitsuse kinnisidee -- elagu või pool elanikkonnast vaesuses, lagunegu maanteed ja koolimajad, aga kaitsekulutused peavad aastaks 2002 kasvama 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See kõlab umbes samamoodi, nagu kutsuks Laar üles: «Igasse peresse aastaks 2002 tulirelv.»
    Äripäeva seisukohast on valitsuse lähenemine kaitserahale põhimõtteliselt vale ja paraku ka koomiline: esmalt võetakse üks arv -- 2% SKTst -- kui suureks tuleb kaitsekulutused ajada, ja seejärel põhjendatakse nende suurendamist sellesama arvuga (!).
    Tuleval aastal on kavas tõsta kaitsekulutused 1,6 protsendini SKTst, kuid ajal, mil valitsus riigi elu sõna otseses mõttes säästurezhiimile sättis, on eriti küüniline kuulutada kaitsevaldkond prioriteediks. Seejuures kasvatab valitsus kaitsekulutusi kiiremas tempos, kui suureneb eelarve -- 2000. aasta riigieelarve esialgse projekti kohaselt kasvab eelarve 200 miljoni võrra ehk 17,7 miljardi kroonini, kaitseraha aga 253 miljoni võrra 1,2 miljardi kroonini.
    Valitsust võinuks veel kuidagi mõista, kui ta põhjendanuks: hädasti on vaja selliseid ja selliseid relvi, mis kokku maksavad nii palju, ohvitseridele eluasemete soetamiseks, kasarmute ehitamiseks ja remontimiseks kulub nii palju jne. Aga ei midagi sellist. Rahandusminister Siim Kallas, vastupidi, kinnitab: uue relvastuse ostmist pole valitsus arutanud.
    Kallase sõnul täidab valitsus kaitsekulutusi suurendades koalitsioonilepingut, mis näeb ette, et kaitse-eelarve moodustab 2002. a NATO nõutud 2 protsenti SKTst. See on ka Laari valitsuse ainus argument ja seegi jääb arusaamatuks, sest NATO ametnikud seda ei kinnita.
    Aasta tagasi Eestit külastanud NATO peasekretär Javier Solana ütles sõnaselgelt: «Eesti saab NATO-le kõige paremini läheneda, suurendades oma sõjalist koostööd teiste riikidega.»
    Ka pool aastat hiljem, detsembris, Eestis viibinud NATO liitlasvägede Kesk-Euroopa väekoondise ülemjuhataja kindral Joachim Spiering kinnitas, et 2% pole kunagi ametlikult nõutud, ning alliansi loodegrupi ülemjuhataja John Cheshire hoiatas koguni, et kui liiga kiiresti kehtestada kaitsekulutusteks 2 protsenti SKTst aastas, võib see nõue riigi majanduse hävitada.
    Nii et mitte 2% SKTst, vaid tugev majandus ning tahe ja võime teha koostööd teiste riikidega viib meid NATO-le lähemale ja loodetavasti ka NATOsse. Vaevalt hooliks NATO eriti sellisest riigist, kes peab kinni soovituslikust kaitse-eelarve mahust, ent kelle majanduses toimub samal ajal hoopis langus, ütleme 5% aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Miks minilao kasutamine on kasvav trend ja millal sina võid miniladu vajada?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?