Väliseestlane segab Mulgimaal värve kokku

Enneti firmast AS Hermseal on läbi käinud üksjagu Eesti keemikuid, kel aga peremehe arvates ehituskeemiast õiget ettekujutust pole. «Tuleb ise hiliste õhtutundideni laboris nokitseda,» on Ennet oma pikaks veninud tööpäevadega leppinud. Parasjagu on tal käsil Pärnu rannasalongi katuse värvimiseks mõeldud omapärase rohelise tooni kokkusegamine.

Ennet püüab tegelda kõigega -- mees kardab, et keegi teine võib ühel heal päeval oskusteabega minema jalutada, räägivad Ennetiga kokku puutunud inimesed.

«Ennet on kurtnud, et temalt on ideid näpatud,» täpsustab hermeetikuid tootva konkurentfirma ASi Makroflex tehniline direktor Raivo Raba.

Enneti tegelemist pisiasjadega iseloomustab ka järgmine seik. Ajakirjanikule tootmisruumides tutvumisringkäiku tehes tülitab Ennetit töötunkedes naisterahvas ja palub arvutada, kui palju mingit koostisosa värvimassi lisada.

Eestisse investeeritud 25 miljonit krooni pole laenuraha, vaid Enneti pere säästud.

Keemikuharidusega Ennet on viimistlusmaterjalide tootmisega tegelenud 35 aastat. Tema firma Adheseal oli Rootsis üks esimesi, mis hakkas tootma ehituses kasutatavat sideainet hermeetikut.

Ennet on töötanud ?veitsi ja USA ehituskeemiatööstuses. Rootsi linnas Osbys asuvat tehast ColorPoint Osby Kemi AB juhib tema rootslannast abikaasa, ?veitsis tegutseb Ennetite firma Estotech, mis müüb oskusteavet.

Nelja-aastaselt paadipõgenikuna Rootsi sattunud Ennet on käivitanud hermeetikute tootmise ka Hiinas ning Koreas.

Eestis otsis Tõnis Ennet hermeetikute, pahtli, värvi ja liimide tootmiseks hoonet juba rublaaja lõpus. Sobivaks osutus mulgi pojale endise Viljandi EPT hoonete kompleks.

Türil asub Ennetile kuuluv AS Hermholz-Nord, mis valmistab Balti riikides ainsana teemärgistusel kasutatavat termoplasti. Tartu transpordikeskuse juhataja Sulev Sanniku kinnitusel sulatati kaks nädalat tagasi Tartus viiel katselõigul asfaldile esimest korda Türil valmistatud plastik.

«Lähinädalail avame Tallinnas esimese profipoe,» räägib Ennet. Profipood on mõeldud ehitajatele, mitte eratarbijaile.

Raivo Raba sõnul on Hermseali äriidee olnud siiani madalam hinnaklass. «Kui nad turule tulid, oli ostuvõime väike ja nad püüdsid leida odavamaid lahendusi,» seletab Raba.

ASi FKSM Lõuna-Eesti piirkonna juhi Indrek Saare sõnul kasutavad nad kodulinna tehases valmistatavast toodangust mingil määral silikoone ja hermeetikuid. «Kõrgemakvaliteedilisi ehitustöid üritame teha teiste firmade toodanguga,» ütleb Saar.

Viljandi ehitusfirma Heres Restauraatori juhataja Heiki Paju ei suuda meenutada, millal ta viimati allkirjastas Hermseali arveid.