Mootori pöördemoment on toodud lausa uskumatult madalale, 300Nm nominaalvõimsuse saavutab juba 1950 pöörde juures minutis.
«See tagab autole väga hea läbitavuse nii liivas kui lumes, rahulikult ronib ta läbi igast porimülkast, ilma et mootoril hing kinni jääks,» selgitas Land Roverit müüva ASi ASC impordi- ja arendusjuht Hannes Saareli.
Rida uuendusi on ka auto veermikus. Hea teelpüsivuse tagab õhkvedrustus tagasillal ja stabiilsuse kontroll kurvides (ACE), läbitavust aitab parandada ka neljale rattale rakenduv veojõukontrollsüsteem (ETC), kivide-kändude otsas turnides piisab ühest nupuvajutusest, et tõsta õhu abil masina tagaosa kõrgemale.
Peale viiesilindrilise diiselmootori on saadaval ka neljaliitrine V8. Hannes Saareli sõnul eelistavad Land Roveri ostjad üldjuhul siiski diiselmootorit, erinedes seetõttu näiteks ameeriklaste luksusmaasturi Jeep Grand Cherokee ostjatest.
«Land Roveri ostab inimene, kes vajab maasturit eeskätt maastikul sõitmiseks, mitte linnatänaval kiirendamiseks,» ütles Saareli.
Täisraamile ehitatud Land Roveri kere on ehitatud alumiiniumist või tsingitud terasplaatidest, millele on omakorda lisatud tõhus korrosiooni- ja kriimustuskaitse. «Poolesaja aasta jooksul toodetud Land Roveritest sõidab praegu ringi 70 protsenti,» kinnitas Saareli.
Eesti autoostja saab valida kolme varustusastmega Discovery vahel. Kõige lihtsama varustusega masinal puudub põhivarustusest aga nii stabiilsuse kotrollsüsteem, isereguleeriv õhkvedrustus kui palju muudki.
Mina ostsin endale Land Rover Discovery liisinguga paar aastat tagasi ning mul ei ole see kõige uuem mudel. Küll aga olen uue Discoveryga sõitnud ja vahe minu omaga on täiesti tuntav. Mind lausa hämmastas, kui hästi seisab uus Discovery tee peal. Minu maastur kõigub nagu sellised masinad ikka, aga uue auto stabiilsuse regulaator on andnud suurepärase tulemuse.
Põhjus, miks mina Land Roveri valisin, on lihtne -- tahtsin endale igavest autot. Ei tea ühtegi teist masinat, mille kere oleks alumiiniumist ja mis oleks vastupidav ka maastikul sõites.
Olen isa kõrval garaazhis üles kasvanud ja tean väga hästi, mis on klaasriie, EPO-liim ja rooste. Ja kui arvestada veel seda, et kodutänaval sõites on tunne, nagu sõidaks põiki üle kartulipõllu, siis on maastur ainuõige masin.