• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 28.07.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL nõuab suuremaid keskkonnakulutusi

Kas olete kokku liitnud keskkonnainvesteeringud, mida Eestis tuleb uue sajandi alguses teha, soovides pääseda Euroopa Liitu?
Kulutused selle saavutamiseks, et Eesti oleks kooskõlas EL keskkonnanõuetega, on mõõdetavad kümnete miljardite kroonidega. Tagastamatu välisabi moodustab sellest väikese osa. Riigieelarve osa võiks olla umbes veerand, ülejäänu jääks ettevõtete ja omavalitsuste kanda.
Siinjuures on üks nüanss -- tehnoloogiline areng. Praegu on näiteks jäätmetöötluses kiire areng. Me veel ei tea, mis on kolme-nelja aasta pärast. Uudsed lahendused võivad teha seda odavamaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas on Eesti riik seni toiminud?
Oleme seadustes olnud pisut rohkem väge täis, kui on tegelikud võimalused. Oleme andnud ebareaalseid lubadusi ja pannud ettevõtjad küllaltki keerulisse olukorda. See puudutab välisõhu kaitse seadust ja saastekahju hüvitise seadust. Järgmisel aastal rakendub lisaks senistele saastemaksudele suurte küttekollete süsinikdioksiidi saastetasu 5 krooni tonnilt, aasta hiljem 7,5 krooni. See puudutab põlevkivist elektri tootmist. Järgmise aasta prognoositav saastetasu on 60--70 miljonit. Eesti Energia esindajate kinnitusel ei ole 7,5 krooni neile enam jõukohane ja see tähendab elektri hinna tõusu.
Väliseksperdid on väitnud, et elektrijaamades on vältimatu põletustehnoloogia väljavahetamine maksumusega vähemalt 7 miljardit krooni. On see nii?
See on omaniku teha, kas ta valib tänase tehnoloogia ja üha suureneva saastetasu või keskkonnasõbralikuma uue tehnoloogia. Kui näiteks uued ameeriklastest omanikud suudavad tänu oma valitsuse toetusele saavutada Venemaaga kokkuleppe elektri müügiks, suureneks märgatavalt saasteainete kogus ja makstav saastetasu.
Kas Eesti peab vastama kõigile ELi keskkonnanõuetele liitumise hetkeks?
Liitumise hetkeks peavad olema usaldusväärsed tegevuskavad, mille elluviimine on reaalne. Oleme mitme direktiivi täitmiseks palunud üleminekuperioodi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele