EL nõuab suuremaid keskkonnakulutusi

Kuidas on Eesti riik seni toiminud?

Oleme seadustes olnud pisut rohkem väge täis, kui on tegelikud võimalused. Oleme andnud ebareaalseid lubadusi ja pannud ettevõtjad küllaltki keerulisse olukorda. See puudutab välisõhu kaitse seadust ja saastekahju hüvitise seadust. Järgmisel aastal rakendub lisaks senistele saastemaksudele suurte küttekollete süsinikdioksiidi saastetasu 5 krooni tonnilt, aasta hiljem 7,5 krooni. See puudutab põlevkivist elektri tootmist. Järgmise aasta prognoositav saastetasu on 60--70 miljonit. Eesti Energia esindajate kinnitusel ei ole 7,5 krooni neile enam jõukohane ja see tähendab elektri hinna tõusu.

Väliseksperdid on väitnud, et elektrijaamades on vältimatu põletustehnoloogia väljavahetamine maksumusega vähemalt 7 miljardit krooni. On see nii?

See on omaniku teha, kas ta valib tänase tehnoloogia ja üha suureneva saastetasu või keskkonnasõbralikuma uue tehnoloogia. Kui näiteks uued ameeriklastest omanikud suudavad tänu oma valitsuse toetusele saavutada Venemaaga kokkuleppe elektri müügiks, suureneks märgatavalt saasteainete kogus ja makstav saastetasu.

Kas Eesti peab vastama kõigile ELi keskkonnanõuetele liitumise hetkeks?

Liitumise hetkeks peavad olema usaldusväärsed tegevuskavad, mille elluviimine on reaalne. Oleme mitme direktiivi täitmiseks palunud üleminekuperioodi.