Venemaa tollid sunnivad kauba väärtust kärpima

Ettevõtted alandasid eelmisel aastal tollilaos ekspordi ootel olevate kaupade hindu kokku 2,27 miljardi krooni võrra. Tolli andmetel tuleneb nii suur vahe eelkõige Venemaale müüdavate kaupade hinna mitmekordsest vähenemisest. Tolliameti peadirektori asetäitja Rein Vellingu sõnul on sellised tehingud seaduslikud ning võimaldavad Eesti eksportijatel vältida topelttollide tõttu tekkivat suurt hinnalisa. Velling ütles, et tavaliselt on mujale kui Venemaale eksportivad ettevõtjad huvitatud hinna tõstmisest tollilaos, et riigilt rohkem käibemaksu tagasi küsida.

Kauba hinda on võimalik ettevõtetel muuta kaupade müümisel ja ostmisel tollilaos. Venemaa tollimaksudest kõrvalehiilimiseks müüvadki ettevõtted oma kauba tollilaos madala hinnaga offshore-firmadele.

Mitme Venemaale eksportiva firma juhid kinnitasid, et neil on topelttollidest vabanemiseks välja töötatud süsteemid, kuid avaldada nad neid ei soovinud.

Eestisse toodud kaubad odavnesid tollilaos eelmisel aastal 0,6 miljardi krooni võrra.

Rein Velling ütles, et käibemaksupettuste vältimiseks võtab toll madala hinnaga Eestisse toodavatelt kaupadelt tagatise, mille aluseks on keskmine hinnatase. Tagatis on vahe kauba hinna ja keskmise hinna vahel. Hinna alandamisest võidavad need ettevõtjad, kelle kauba hind on keskmisest kõrgem või kelle puhul ei õnnestu tollil tõestada, et hinnaalanduse põhjuseks on maksupettus.

Toll peab põhjendatuks riknevate ja hooajaliste kaupade hinna alandamist ning tagastab ettevõtjale tagatise.

Tallinna Kaubamaja logistiku Andres Lehe sõnul võivad ettevõtted maksukoormuse vähendamiseks tolliametnikke lihtsalt petta, esitades neile valearve või kahe arve asemel ühe.

Lehe väitel ei kontrolli tolliametnikud autode ja paberite sisu vastavust. «Heal juhul tehakse auto luuk tagant lahti, vaadatakse, et on jah nagu jalatsikarbid, aga tegelikult võivad seal hoopis vorstikangid olla,» rääkis Leht.

Rein Velling ütles, et nemad kontrollivad tolli läbinutest umbes 5 protsendi pabereid süvendatult või teevad kauba läbivaatust. Rohkem kontrollitakse aktsiisiga maksustatud kaupade liikumist. Vellingu hinnangul tooks masinate totaalne kontroll kaasa tohutud järjekorrad ning täiendavate tolliametnike töölevõtmisega seotud kulutused. Tema sõnul on 80 protsenti kaubavedajatest alalised ning kui nemad eksivad, siis juhuslikult.

Velling möönis, et maksudest saab kõrvale hiilida ka koostöös korrumpeerunud tolliametnikega. Korrumpeerunud ametniku abiga võib näiteks sigarette importiv ettevõte ühe treileri sigarettide eest jätta riigile maksudena tasumata umbes 2,6 miljonit krooni. Vellingu sõnul on tolliametniku seotust maksupettustega raske tõestada.