Cook surub Eestit Euroliitu

Cook ütles Suurbritannia suursaatkonna uue hoone avamisel, et Eesti on läbirääkimistel Euroopa Liiduga edukas ning püsib kindlalt ühineda soovivate riikide esigrupis. Eestit, nagu iga kandidaatriiki, tuleb käsitleda individuaalselt, lähtudes ühinemisotsust langetades konkreetsetest edusammudest integreerumisprotsessis, selgitas Cook.

Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti huvitatud Suurbritannia investeeringutest Eesti infrastruktuuri, ennekõike raudteesse, sadamatesse ja energeetikasektorisse.

Juunis teatas oma huvist Eesti Raudtee erastamise vastu Briti-USA ühisprojekt Baltic Rail Services, mida esindavad Eestis endine Tallinna Panga juht Guido Sammelselg ja endine Eesti suursaadik Londonis, väikeettevõtjate assotsiatsiooni president Riivo Sinijärv. Baltic Rail Service'i huvisid käis tänavu aprillis Eestis toetamas Suurbritannia kaubandusminister Brian Wilson ja juunis transpordiminister Glenda Jackson.

Ilves teatas pressikonverentsil, et Eesti-Suurbritannia suhted on nii head, et kahe riigi vahel ei eksisteeri mingisuguseid probleeme. Suurbritannia oli eelmise aasta seisuga väliskaubanduskäibe kogumahult Eesti seitsmes väliskaubanduspartner ning asus otseinvesteeringutelt 897,6 miljoni krooniga kuuendal kohal. Suurbritannia firma Shell on ühe Eesti suurema bensiinijaamade keti omanik.

Cook ei teinud ametlikku avaldust Eesti ühinemistaotluste suhtes NATOga, kuid avaldas pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates Eesti püüdlustele toetust. Balkani riigid saavad pärast sõda Kosovos NATO suurema tähelepanu osaliseks, kuid mitte Balti riikide arvel, kinnitas ta.

Eesti valitsus teatas juulis kavatsusest tõsta NATOga ühinemiseks järgmise aasta kaitsekulutusi kolmandiku võrra, et saavutada 2002. aastaks kaheprotsendiline kaitsekulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktist.

Hetkel kuum