• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kesine kokkulepe maatootjatega

    «Tänaseks oleme läbirääkimiste lõpp-protokollis kokku leppinud toiduteravilja, liha, piima, munade ja teiste põllumajandussaaduste taotlushinnas ja võrdlushinnas ning eeldatavates realiseerimismahtudes,» ütles pressikonverentsil valitsusdelegatsiooni juht, põllumajandusminister Ivari Padar.
    Ministri sõnul fikseeritakse poolte eriarvamused lahkarvamuste protokollis. «Julgen väita, et mitmes punktis on erimeelsused tehnilised,» lisas Padar.
    Põllumajandustootjate delegatsiooni juhi Sirje Hanseni sõnul lootsid maatootjad läbirääkimistel radikaalseid ettepanekuid turukorralduse osas.
    «Oleme kokku leppinud taotlushinnad ja riigi ülesanne on nende tagamine,» ütles Hansen.
    «Eelkõige näeme, et selleks kasutatakse turukorralduslikke abinõusid, tolle, interventsiooniladusid, ühistuliste töötlemisettevõtete arendamist,» lisas ta.
    Olulisemateks erimeelsusteks põllumeeste ja valitsuse vahel on järgmise aasta toetussumma suurus. Valitsuse hinnangul pole toetussumma suurendamine 1,2 miljardi kroonini reaalne.
    Padar ütles, et valitsusdelegatsiooni ettepanekul on eeldatav toetuste maht põllumajandusele järgneval aastal 664,2 miljonit krooni. Toetussumma ei kajasta regionaaltoetusi, mida eraldatakse siseministeeriumi eelarve kaudu, selgitas ta.
    Maatootjate taotlus kehtestada tollid kõikidele riikidele alates 1. oktoobrist 1999 pole valitsuse hinnangul rahvusvaheliste lepete tõttu võimalik. «Hetkel arutatakse võimalust rakendada tolle kolmandate riikide suhtes, vastava seaduseelnõu saatis põllumajandusministeerium kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele,» ütles Padar.
    Pooled jäid läbirääkimistel eri meelt riiklike krediidisoodustuste ja toetuste määramise korra osas.
    Hanseni sõnul võis läbirääkimiste periood jääda liiga lühikeseks. «Valitsuse pool ei suutnud esitada täpseid andmeid riigieelarve numbrite kohta, kuivõrd selle arutelu seisab alles ees ega suutnud täna esitada toetuste määramise aluseid,» märkis ta.
    Padari sõnul tahab valitsus teha korrektiive toetuste määramise juures ning ministeerium teeb ettepanekud tänavu oktoobris.
    Nii maatootjad kui valitsusdelegatsioon olid valmis diskussiooni jätkama ning arutama erinevate punktidega seotud nüansse kitsamas ekspertide ringis.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Ühe esimese Lääne brändina Venemaal alustanud McDonald’s lahkub
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Veokite piiriületused Venemaaga on taas tõusutrendis Eesti vedajatel on tööd isegi rohkem
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.