Toiduainete eksport Venemaale kasvu ootel

«Viimasel ajal on ka meil märgata idaturu ostjate huvi tõusu, eriti meie või vastu. Hinnapakkumised hakkavad tõesti tasapisi tõusma,» ütles reedel aktsiaseltsi Ühinenud Meiereid ekspordidirektor Ivar Pukk.

Juulis hakkas Venemaal kehtima valitsuse määrus, mis tühistas lihale, suhkrule, munadele ja meresaadustele varem kehtinud käibemaksusoodustuse, maksustades need 20protsendilise käibemaksuga varasema 10protsendilise maksu asemel.

Juunis hoidsid kaupmehed suhkrut kinni, saavutades neljaprotsendilise hinnatõusu, kirjutab Finansovaja Rossija. Tootjate hinnangul on hinnatõus avaldamas kaudset mõju ka Eesti eksportijate jaoks olulistele piimatoodetele.

«Lihtsustatud skeemi kohaselt mõjub toiduainete hinna tõus idaturul meie ekspordimahtudele loomulikult soodsalt,» ütles Ühinenud Meiereide peadirektor Andres Soosaar. «Hinnatõus on meie jaoks positiivne ainult juhul, kui see ei ole seotud rubla devalveerimisega.»

Ühinenud Meiereid müüsid nii juunis kui ka juulis Venemaale üle 300 tonni piimatooteid, mis on kaks korda rohkem kui mais.

Aktsiaseltsi Võru Juust tegevdirektor Heiki Pensa ütles, et tema loodab stabiilsete juustuhindade püsimist Venemaal, et säilitada tarbijaskonda. «Juust ei kuulu esmaste toiduainete hulka, mistõttu hinnatõus vähendaks tarbimist ja oleks Võru Juustule kahjulik,» selgitas Pensa. «Augustis pole juustu hinna tõusu oodata.»

Pensa sõnul võib tema ettevõtet ohustada aasta lõpuks ennustatav rubla kursi langus USA dollari suhtes praeguselt 24 rublalt 32 rublale, mis vähendaks venelaste ostujõudu.

Võru juust eksportis nii mais kui ka juunis Venemaale 300 tonni oma 400tonnisest kuutoodangust.

Osaühingu Eesti Juustueksport müügijuht Mihkel Klementsov ütles, et kui Venemaal hinnad tõusevad, on sinna kergem kaupa vedada. «Eesti toiduainete eksportijad peaksid uute võimaluste avanemise eel loobuma omavahelisest konkurentsist ja suurema kasu saamise nimel asuma Venemaale eksporti koordineerima,» ütles Klementsov.

Tallinna Piimatööstuse juht Aare Annus ütles, et tema ettevõte pole viimastel kuudel tavapäraseid ekspordiartikleid, hapukoort ja jogurteid, Venemaale müünud, sest koostas aastaeelarve lähtudes siseturu müügivõimalustest. «Praegu ostab Venemaa sisse peamiselt võid, sest hapukoort suudab Vene kohalik tööstus suvekuudel piisavalt toota,» selgitas ta.

Annuse sõnul väheneb sügisel Venemaal kohalik piimatoodang ning sisseveovajadus kasvab. «Kui hind muutub vastuvõetavaks, oleme võimsuste poolest valmis kohe ekspordiks tootma,» lisas Annus.

Eesti Ekspordiagentuuri direktori Lea Kroonmanni sõnul jääb Venemaa hinnatõusu mõju Eesti toiduainetetööstusele nõrgaks.

«Venemaale eksportimise vähenemise peamine põhjus pole Eesti tootjate raskused hinnakonkurentsis püsimiseks, vaid see, et Venemaa ei suuda tasuda kauba eest,» selgitas Kroonmann.