• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hollandlaste raha Talleggis

    Mais käivitunud projekti kohaselt vaatavad Hollandi spetsialistid ja valitsuse esindajad üle kogu Talleggi tootmisahela söödast ja haudeprotsessist lindude tapmise ja liha turustamiseni. Hollandlased on valmis paigutama Talleggi tootmise uuendamisse esialgu 3 miljonit krooni.
    Koostöö esimeses etapis saabusid Hollandist uued seadmed kahe kanala tarvis, peagi algab lindude kasvatamine välismaiste spetsialistide järelevalve all ja seejärel tuleb vaatluse alla tapamaja töö efektiivsus.
    Projekti koordineeriva Hollandi konsultatsioonifirma Agriment International BV esindaja Allard Andela hinnangul on Talleggi tulevik paljulubav. «Eesti ja Läti on juba praegu firma olulised kaubanduspartnerid, tulevikuturg on Venemaa, kuid vajalike kvaliteedi- ja hügieeninõuete täitmisel avanevad suured võimalused Euroopas ja Skandinaavias,» leidis ta.
    ASi Tallegg juhatuse esimehe Ants Käsperi sõnul ei toeta Hollandi valitsus projekti heategevuse eesmärkidel, vaid omamaisele toodangule turu saamiseks. «Hollandlased on huvitatud meie arengust, sest siis ostame neilt rohkem söödakontsentraati ja muud vajalikku,» selgitas ta. Juttu on olnud ka haudemunade ja broilerifilee eksportimisest.
    Käsperi sõnul on Talleggis tingimused haudemunade tootmiseks head seetõttu, et linde on vähem ja nad on seetõttu tervemad.
    Hollandi valitsus on otsustanud lõpetada linnulihatootmise laiendamise ja uute tsehhide rajamine on juba kaks aastat keelatud. Käsperi väitel sunnib see Hollandi kanakasvatajaid otsima investeerimisvõimalusi välismaal.
    Talleggil on Hollandiga sidemed juba pikka aega. Tõulinde ja seadmeid tootmise uuendamiseks sai ettevõte sealt juba Nõukogude ajal.
    Nii mõnigi Talleggi ekspordiprojekt on jäänud pidama Euroopa Liidu heakskiidu puudumise taha. Näiteks huvitub McDonald's broileripihvidest, kuid ei saa neid praegu kasutusele võtta.
    Eelnevat silmas pidades on ettevõte planeerinud investeerida tootmise uuendamisse ja kvaliteeti kolme aastaga 180 miljonit krooni, millest 45 miljonit tuli Ühispanga korraldatud kevadisest aktsiaemissioonist, ülejäänu on lubanud anda Talleggi suuromanik Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
    Talleggis töötab praegu 600 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
LHV: Coopi aktsia on ülehinnatud – aeg müüa
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
Eesti sadamate kaubamaht kasvas üheksa kuuga jõuliselt
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.