Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ostu tagatiseks odav juurikaladu
ASi Liiva Keskus juurikalaod, millele seatud hüpoteegi Riigiressursside Keskuse erastamiskonkursi võitnud AS Trade & Invest Riigiressursside Keskuse erastamisel tagatiseks andis, maksavad kinnisvaraekspertide hinnangul kõige rohkem 15 miljonit krooni. «See oleks nende hind, kui need kaupa täis oleks, aga praegu seisavad need pooltühjalt,» ütles Äripäevale tundmatuks jääda soovinud kinnisvaraärimees. Vara väärtus peab tavaliselt ületama umbes kolmandiku võrra sellele seatud hüpoteegi väärtust, mis praegusel juhul teeks ligi 90 miljonit krooni.
Kinnitamata andmetel on AS Trade & Invest riiulifirma, mille taga on Soome päritolu ärimehed. Majandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu esimees Mihkel Pärnoja ei näinud Eesti riigireservi välismaalaste kätte minekus eetilist probleemi, sest ASi Eesti Riigiressursside Keskus tegelik tegevusala on laomajandus. «Kapitali päritolu on võimatu kindlaks teha ja lõpptulemuse seisukohalt ei oma see ka mingit tähtsust,» märkis ta.
Trade & Investi esindajalt ei õnnestunud nädalavahetusel kommentaari saada.
Konkursil teiseks jäänud AS Vilsmerk Konsultatsioonid on esitanud hagi Trade & Investiga juba sõlmitud ostu-müügilepingu tühistamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et teiseks jäänud pakkuja polnud teadlik võimalusest tagada ostuhinda pangagarantii asemel hüpoteegiga. Kohtu otsusega on Riigiressursside Keskuse aktsiate omandiõiguse üleandmine peatatud.
Kuna müügikuulutuses pole tagasivõtmatu pangagarantii nõuet, siis kehtis see Pärnoja sõnul vaid esimese sissemakse ehk 5 protsendi kohta pakkumise hinnast. Ostu-müügilepingus on kirjas üksnes tagatis ja seda on Pärnoja sõnul erastamise korraldajad seni käsitlenud tõesti kui pangagarantiid. Ta tunnistas, et hüpoteek on pakkujale mugavam variant, ega leidnud selle kasutamises midagi ebaseaduslikku.
Pärnoja sõnul on teiseks tulnud pakkuja eesmärk erastamise kohtus vaidlustamise kaudu tekitada olukord, kus võitja ei saa ettenähtud aja jooksul kõiki toiminguid sooritada, nii et ta ise võiks asuda võitja asemele. «Riik ei saa selles suhtes ükskõikne olla, sest ostuhinna vahe 20 miljonit krooni on siiski oluliselt suur,» märkis minister. Nii suurt hinnavahet ei osanud ta põhjendada.
Vilsmerki esindav vandeadvokaat Maria Mägi ütles, et üle 40 miljoni krooni ulatuses poleks ükski pank kõnealust objekti garanteerinud, küll aga võinuks ka Vilsmerki taga olevad isikud leida kinnisvara, millele vajalikus suuruses hüpoteek seada. Pealegi kannab pangagarantii intressi.
Läbirääkimistel erastamisagentuuriga oli advokaadi väitel kogu aeg juttu pangagarantiist ja selline nõue oli kirjas ka erastamise ostu-müügilepingu tingimustes.