Toomas Truuverk • 10. august 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ettevõtjatel on käes aeg atra seada

Käesolevat aastat võib Eesti majanduses pidada suurte ootuste ja suurte pettumuste aastaks. Pärast 1997. aasta lõpu ülemaailmset finantskriisi ja möödunudaastast Vene majandussüsteemi kollapsit loodeti 1999. aastal uut ja kiiret tervenemist.

Kevadised suured ootused kahjuks tõeks ei läinud ja kuust kuusse avaldatud statistilised aruanded kinnitasid pessimistide hoiatusi, et kohanemine uute turutingimustega võtab aega palju rohkem kui arvatud.

Tänaseks päevaks on kevadel majandusringkondades üldiselt valitsenud optimism asendunud järjest süveneva pessimismiga. Iseenesest paradoksaalne nähtus, sest mitmete tegurite põhjal hinnates annab praegune hetk palju enam põhjust optimismiks kui varakevad.

Laialt on tuntud majandusteooria nn isetäituvate prognooside kohta, mille kohaselt piisavalt suure grupi turuosaliste usk mingi arengu võimalikkusesse muudab usutava arengu palju tõenäolisemaks. Seda on hetkel selgelt tunda ka Eestis -- levinud arvamus majanduslikust seisakust ja üleminekuperioodi jätkuvatest raskustest pärsib tugevasti ettevõtjate aktiivsust. Ettevõtjate aktiivsus loob aga tingimused majanduskasvuks.

Loomulikult ei saa kellelegi ette heita, et miks ei tooda lauasahtlitest lagedale projekte, mis uues, vahepealsest palju madalamate laenuintressidega keskkonnas võiksid elujõuliseks osutada, või miks ettevõtted ei otsi juba toimiva ettevõtte laiendamisvõimalusi. Erinevaid tegureid kaaludes on ettevõtjate enamus hetkel otsustanud rõhuda pigem kulude kärpimisele kui uutele projektidele.

Oma osa on siin kindlasti ka möödunud aastal Eesti panganduse oma kontrolli alla võtnud rootslastel. Nemad on harjunud tegutsema palju stabiilsemas keskkonnas ja seetõttu on nende määratud soovitav riskitase ka palju madalam ning palju projekte jääb pankadest rahasaamise taha.

Samas on keskmine väljaantud kroonilaenu intress kukkunud juba 9% piirile ning DEMi ja EURi laenu intress 8,5--8,8 protsendile. Raha hinna langus on toonud projektide sisemise tasuvusläve palju madalamale ja seetõttu peaksid projektid muutuma atraktiivsemaks. Oma osa kindlust peaks ettevõtjatesse lisama ka fakt, et raha pakkumine on viimastel kuudel päris märgatavalt kasvanud, näidates, et potentsiaalsete tarbijate käes oleva raha hulk on kasvanud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt