Maainimesed võivad kaabellevist ilma jääda

Juuli lõpus sõlmitud leping, mis annab operaatoritele õiguse näidata Saksamaa satelliit- ja Euroopa avalik-õiguslike telekanalite programme, nende hulgas ETV, YLE 1, YLE 2 ja MTV 3 saateid, fikseerib kõigile operaatoritele programmide näitamise eest ühtse tasu. See tuleb kallim, kui väiksemate kaabeltelevisioonifirmade pakutavad paketid ja võib nii mõnelegi kliendile üle jõua käia.

«Kõik tahavad, et seadused oleksid meil nagu Euroopas, aga palgad on meil veel nagu Aafrikas,» kurdab Kaljo Neubauer, kelle mitu aastat Läänemaal ja Haapsalus kaabelleviteenuseid osutanud firma OÜ Teleteim ei tegutse 1. juulist kaabeltelevisioonifirmana, vaid elatub muude teenuste osutamisest.

Neubaueri väitel ei olnud firmal võimalik jätkata kaabeltelevisiooni valdkonnas nii juunis jõustunud kaabellevi seaduse kui ka litsentsilepingu tõttu, mille eesmärk on konkurentsi kunstlik väljasuretamine.

Pikaajalise kasutusloa saamiseks peab satelliittelevisioon näitama baasprogrammi, kuhu kuulub kohustuslikuna ETV. «ETVga on nii, et ma ei näe põhjust, miks pean neile maksma,» nendib Rosimannus. «Soome kanaleid ei saa meie firma vastu võtta tehnilistel põhjustel.»

Tallinna ja Narva elanikke teenindava suure klientide arvuga ASi STV president Vjat?eslav Rabot?ev leiab, et on positiivne, kui ETV tasuliseks läheb. «Kõige eest peab maksma,» nendib ta. «Kui me hakkame ETV-le maksma, siis võime ka nõuda temalt midagi.»

Praegu on STV käes 22 protsenti turust. Rabot?ev sõnab, et ettevõte on võimeline osutama kaabelleviteenuseid 100 000 kliendile. «Meil on 100 000 ust, mille juurde on STV kaablid veetud, aga see ei tähenda veel, et meil on nii palju kliente,» räägib Rabot?ev. Tallinnas ja Narvas on STV-l kokku umbes 40 000 abonenti.

STVga liitumine maksab praegu 150--595 krooni ja abonenttasu on 10--80 krooni kuus sõltuvalt paketist. Suurele operaatorile on litsentsileping kasulikum ja soodsam ning kuumaksu tõusu ei ole STV klientidel Rabot?evi sõnul karta.

«Meil ei ole plaanis oma tegevuse piirkonda laiendada, vaid tahame hoida olemasolevaid kliente alles, teeme võrgud korda,» ütleb Rabot?ev. «Pakkuda kaabeltelevisiooniteenust väiksemates kohtades ei ole rentaabel, seal on võrgu ülalpidamine kallis.» Rabot?ev lisab, et tulevikus võib STV tulla Tartu turule, aga konkreetseid plaane selle kohta veel ei ole.

Eesti suurim kaabellevioperaator on Starman Kaabeltelevisioon 36 000 kliendiga. Starman Kaabeltelevisioon tegutseb praegu peamiselt Tallinnas, Põhja-Eestis ja Kuressaares. Üle poole Starmanist kuulub Rootsi telekommunikatsioonikontsernile Telia, mis on ühtlasi Eesti Telekomi suuromanik. Seaduse järgi peab Telia osalusest Starmanis loobuma ja suur kaabellevifirma võib jääda tugeva investorita. Starmani ärijuht Indrek Kuivallik loodab, et Telia müüb oma aktsiad jõukale välisinvestorile. «British Telecom on huvi tundnud,» sõnab ta.

Kuivallik nendib, et väikestel tegijatel on muutunud olukorras raskem, kuna konkurentsis püsimise eest peab maksma.

Starmani ärijuhi väitel soosib uus kaabellevi seadus monopoli tekkimist. «Kui ühes väikelinnas tegutseb vaid üks operaator, võib ta hinna kõrgemale tõsta,» ütleb Kuivallik.