Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teise kvartali SKT --viimane sünge ennustus
Kaupade jaemüük suurenes teises kvartalis võrreldes eelmise aastaga 3%, sealhulgas toidukaubad isegi 14%. Samal ajal üldise intressitaseme alanemine jätkub. Need tingimused loovad hea eelduse majanduslikuks elavnemiseks lähiaegadel.
Äripäev on seisukohal, et juba praegu tasub mõelda uute projektide käivitamisele -- et olla tõusufaasis esimeste hulgas.
Majanduse areng on tsükliline nagu tõusu- ja mõõnavesi, see on aksioom. Sügav langus käis Eestist üle selle aasta esimeses kvartalis, mil SKT langes 5,6 protsenti. Teiseks kvartaliks ennustab majandusministeerium isegi miinus 8%. Samas on analüütikud üksmeelsed, et tegelik põhi on läbitud, sest statistika jõuab meieni alati ajalise nihkega.
Kõige edukamad on need ettevõtjad, kes teevad oma panuse tõusufaasi alguses. Sel perioodil on õige alustada uue firmaga või olemasolevat laiendada. Lihtne on leida tööjõudu, ettevõtjat saadab ühiskonna lugupidamine.
Tõusu ajal on tulubaasi suurendamine kulude kokkuhoiust tähtsam, sest kulutused teenivad end kiiresti tasa. Ent langusperioodil muutub kulude kokkuhoid taas tähtsamaks, midagi pole parata, siis tuleb firmat koomale võtta, et rasked ajad üle elada. Tegelik elu ei ole muidugi nii lihtne.
Keegi, ka mitte analüütikud, ei tea täpselt, millal on käes tipphetk kasumi realiseerimiseks või põhi kogu tsükli uuestialustamiseks. Selles äriõnn peitubki.
Vaadates elu enda ümber, tundub siiski, et prognoosid on süngemad kui tegelikkus ise -- hirmul on suured silmad. Praegusaja kriis on ettevõtjat kõvasti pelutanud, ehkki õige aeg oleks mõelda hoopiski tulevikule, sest statistika on kõigele vaatamata minevik.
Oluline osa majanduse arengus on riigil. Riigi pihta on saadetud kriitikanooli nii vasakult kui paremalt, nii NATOga ühinejatelt, põllumeestelt, pensionäridelt kui ettevõtjatelt. Sisukam kriitika heidab ette majanduse jahutamist ajal, mil buum oli juba möödas -- reservfondi moodustamist ja selle välismaale paigutamist. Kuigi faktiliselt on suurem osa sellest Eestisse tagasi pööratud ja jooksvate kulude katteks võetud.
Laiatarbe-kriitika seisab ägedalt vastu riigi kulude igasugusele kokkuhoiule. Riik ei ole siiski ettevõtja, kes teatud perioodil kulusid ei loe ja laiendab oma tegevust. Seda enam, et kulutustel maksude näol katet polegi. Riigi puhul on kulude kokkuhoid esmatähtis, ühtlasi kaasneb sellega pidev positiivne signaal ettevõtlusele.