Sarap niidab muru

Sarap on vahetanud oma harjumuspäraselt kalli ülikonna kerge suveriietuse vastu ja näeb välja nagu hästi puhanud inimene ikka. Kahest mobiilikõnest, mis meie umbes tunniajalist vestlust katkestavad, puudutab üks aiatraktori remonti ja teine tuleb ühe erakonna juhtfiguurilt pärimisega «Millal sa lõpuks ometi avalduse kirjutad?»

Küsimusele, kas sadamast kahju pole, vastab ta, et veidi ikka. «Mul on kahju inimestest, kellega koos töötasin ja kes minust sinna maha jäid,» täpsustab ta.

Sarap ei kanna viha Tallinna Sadama praeguse juhtkonna peale, küll on aga karvane teda lahtikangutanud teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni suhtes, nimetades selle mehe juhtimisstiili bol?evistlikuks. Samas kinnitab Sarap, et ülejäänud Isamaaliidu vastu pole tal midagi. See, et tema ametist vabastanud nõukogu esimehe Tarmo Rubeniga läheb nii, nagu läks, teadis ta enda sõnul ammu ette. «Aga minu osa selles on kaduvväike,» tunnistab ta.

Lahkumiskompensatsioon on Sarapil endiselt saamata ja tööraamat sadama personaliosakonna raudkapis. Juristid on lubanud, et ta saab teenistuslepingus ettenähtud 18 kuu palga 90 protsendi tõenäosusega kätte. «Leping on leping ja sellel on kaks allkirja,» leiab ta. Aga see on juba juristide pärusmaa.

Ehk on terve elu kõrgepalgalistel kohtadel olnud Sarap aineliselt niivõrd kindlustatud, et ei peagi enam tööle minema? «Kui ma teaksin, et elan veel ainult kolm kuni viis aastat, siis ei peaks,» teeb ta võllanalja. Tegelikkuses sõelub ta erinevaid tööpakkumisi, mida on tulnud nii Eestist kui väljast ja on midagi juba ka välja valinud. Ta lubab jääda armsaks saanud transpordialale edasi ja alustada mõnes sellega seotud erafirmas pärast oktoobrit. «Pangandusse ma igal juhul ei trügi, sest ei pea end sel alal kompetentseks,» tunnistab ta.

Sarapi töökohtade loetelu on lühike, kuid aukartustäratav. Minister jõudis ta sõber Tiit Vähi valitsuses olla väga lühikest aega. Tal ei ole ka osalusi firmades, kui just 20% osalus Paide Autobaasi järglases ASis Assotrans välja arvata. Aga see ettevõte on praegu madalseisus nagu pea kogu Eesti autoveondus.

Liiga kiire ja räpakalt läbi viidud töölt vabastamine pööras avalikkuse poolehoiu Sarapile, tehes temast mingil määral märtri. Nüüd on tema enda poole võitmisest huvitatud mitmed erakonnad. «Olen otsustanud jääda sõltumatuks ja ennast mitte kellegagi siduda,» loodab ta lõpuni kindlaks jääda.