• OMX Baltic−0,27%301,45
  • OMX Riga0,06%893,9
  • OMX Tallinn−0,14%2 078,26
  • OMX Vilnius0,00%1 201,15
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,19
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,27%301,45
  • OMX Riga0,06%893,9
  • OMX Tallinn−0,14%2 078,26
  • OMX Vilnius0,00%1 201,15
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,19
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 24.08.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millest tuleb haldusreformi elluviimist alustada?

Tuleb teha selgeks, mida tahame haldusreformiga saavutada. Kust hakkab jooksma haldusüksuse uus piir, on teisene probleem. Mulle tundub, et haldusreformi eesmärk on praegu kõige hägusem ja selle üle pole sisuline vaidlus veel käivitunud.
Paralleelselt ei ole võimalik vähendada maavalitsuste ja valdade arvu. Seetõttu olen veendunud, et alustama peab maakondadest ja maavalitsustest. Eesti on väike riik ja ei vaja viitteist maakonda. Ainsad, kes selles kaotavad, on ametnikud, riik tervikuna aga võidab.
2000. aasta esimeseks pooleks tuleb välja töötada konkreetne kava, mille järgi maakondade arvu vähendada. Kui poliitiline tahe on olemas, siis suudetakse reaalsed muudatused ellu viia juba aastal 2001. või 2002. Maavalitsuste arvu vähendamisele peab järgnema valdade arvu vähendamine, sest olukord, kus lubame endale 253 valda, on liiga suur luksus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Küsimus on selles, kui palju Eesti riik kulutab enda juhtimiseks raha. Praegu on Eesti riigi juhtimiskulud liiga suured.
Haldusreform ei ole seni käivitunud, sest eelarvega oli olukord lõbus ja majandus kasvas kiiresti. Nüüd on eelarve täitumine muutunud probleemseks ja sellepärast on foon radikaalsete sammude astumiseks tunduvalt parem.
Kindlasti tuleb jätkata ranget eelarvepoliitikat ja kui raha ei ole, siis see sunnib vajalikke samme astuma. Lõpuks hakatakse kulukeskustes aru saama, et vanamoodi enam jätkata ei ole võimalik, ja nad hakkavad ise oma tegevust ümber korraldama. Arvan, et eelarvekruvide pingutamine aitab haldusreformi käivitada. Vaevalt saab reformi nii ellu viia, et mingi komitee tuleb kokku, mõtleb tükk aega ning asub koostama mingit plaani.
Alustama peab poliitilisest otsusest, milliseid struktuure millisel kujul riik vajab. Praegu puudub ühtne arusaam reformist. Samal ajal juba ümberkorraldused ametkondades käivad ja nende tegemisel lähtutakse erinevatest põhimõtetest. Otsused, mis ühe ametkonna jaoks tunduvad kõige ratsionaalsemad, ei pruugi riigi kui terviku jaoks olla kõige paremad.
Maakonna tasandit on kergem muuta ja seda on võimalik kõige kiiremini teha. Kuid ma ei pea õigeks kolme või nelja maakonna moodustamist. Eestis tuleks toetuda ajalooliselt välja kujunenud asustusele ja arvestada viimase viiekümne aasta jooksul toimunud muudatustega. See tähendaks üheksat-kümmet maakonda.
Maakondade reformimist ei tohi käsitleda kui maavalitsuse reformimist. Viljandi maakonnas on avalikus sektoris palgasaajaid üle 5000, umbes pool saab palka riigieelarvest ja teine pool kohalikest eelarvetest. Maavalitsuses töötab ametnikke alla saja. Tuleb lõpetada dubleerimine, kus sama ala töötajad on nii maavalitsuses kui ka ministeeriumi allasutustes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele