• Jaga lugu:

    Ostetakse ainult Volvot ja Ivecot

    Eestis on tänavu suudetud 12--15,99tonnise täismassiga veokitest müüa vaid Ivecosid ja Volvosid.
    Kuni 15 tonnise täismassiga veokeid on Eestis müüdud sellel aastal vaid kaheksa. Selle klassi veokeid kasutatakse peamiselt sisetranspordiks. Siseturu veohinnad on aga niivõrd madalad, et uue auto ostmisse ei julgeta investeerida. Praegu on võimalik sama töö ära teha ka tunduvalt odavamate Nõukogude ajast pärit autodega.
    Volvo toodab 12-, 14- ja 15tonnise täismassiga FL6-mudeleid. Volvo selle klassi veokite suurimaks plussiks nimetab Andre Leet Volvosid Eestis müüvast ASist Balvo mootori ehitust. Mootoris on ühendatud turbolaadija mehaanilise kompressoriga, mis tähendab suurt võimsust ka madalatel pööretel. Lai ökonoomsete pöörete ala võimaldab eelkõige vähem käiguvahetusi ning väiksemat kütusekulu.
    Kuna selle klassi veokeid kasutatakse väga palju linnaliikluses (tänavapuhastusel, prügiveol, ehitus- ja teetöödel), siis on oluline ka heitgaaside vastavus EURO 2 nõuetele.
    Võrdselt Volvoga on tänavu Eestis müüdud ka neli 12--15,99tonnist Iveco veokit. Ivecol on selles klassis kolm EuroGargo mudelit -- ML 120 E, ML 130 E ja ML 150 E. Nagu Volvol, vastavad ka Iveco mootorid EURO 2 nõuetele. Lähiajal plaanitakse mootorite osas siiski suuremaid muudatusi. Veokile paigaldatakse neljaklapiline mootor, millega väheneb masina kütusekulu 6% (praegu on täislastis Iveco kütusekulu olenevalt mootori võimsusest 18--25 liitrit 100 km kohta). Samuti muutub mootor kuni 170 kilogrammi kergemaks, mille tulemusena suureneb auto kandejõud.
    Eestisse jõuavad uue mootoriga Ivecod müügile kevadel.
    AS Võhu Vein ostis hiljuti toodangu laialivedamiseks juba teise Iveco veoki. Direktori asetäitja Kalev Onga sõnul pole esimese Ivecoga läbitud 150 000 kilomeetri jooksul midagi erilist juhtunud, hoolduskulud on seni piirdunud õlivahetusega. Seetõttu ei hakatud masinaparki kirjuks ajama ja otsustati teise veoki ostul jääda truuks Ivecole. Pakutud on ka Volvo sama klassi veokeid, kuid Onga väitel on need palju kallimad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.