Ettevõtjad ootavad tellimust Kosovost

Palkmaju tootva osaühingu Palmatin juhataja Kaljo Vallner saatis kuu aega tagasi välisministeeriumile taotluse Kosovo sõjajärgses ülesehitamises osalemiseks, sest loodab suurt tellimust peavarjuta jäänud albaanlastele majade ehitamiseks.

«Palkmajad peaksid Kosovos hästi minema, sest on kiiresti püstitatavad, suhteliselt odavad ja väga tervislikud,» selgitab Vallner.

Paarikümne töötajaga Palmatin suudab välistellimusena püstitada neli ligi 100 ruutmeetri suurust palkmaja kuus. Vallneri sõnul ühinesid kevadel 17 Eesti palkmajade tootjat liiduks, et suurte tellimustega ühiselt välisturul läbi lüüa. Liidu liikmed suudaksid Kosovo maapiirkondadesse saata kohe kakssada töölist.

Vallner ütleb, et Kosovo taastamine kujuneb kogu Euroopa ehitusturgu ergutavaks sündmuseks, sest lisaks hiigelmahus tellimustele saavad ehitustandril kokku eri maade ettevõtjad. «Informatsioonivahetus, mida Kosovos ootan, kujuneb teenitud rahaga samaväärseks,» leiab ta.

Välisministeerium saatis suvel neljakümnele Eesti ettevõtlusorganisatsioonile üleskutse, milles palutakse teatada oma liikmete valmisolekust Kosovot üles ehitama sõita. Üleskutsele vastasid ehitusettevõtete, puutöö, metsatööstuse, plastmassitööstuse lihatööstuse, kalatööstuse esindajad ja arstide liit. Välisministeerium pole ettevõtlusorganisatsioonide pakkumisi veel koondanud.

Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütleb, et Eesti ettevõtjal on suurim lootus pääseda Kosovo taastamise töödele Soome ehitusfirma alltöövõtjana. «Välisministeerium informeeris meie ettevõtjate valmisolekust Soomet, kust tulevad ilmselt mõned peatöövõtjad,» räägib Kull. «Välisministeerium jääb teavet vahendama, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse teha oma pakkumine.»

Eesti kutsuti Kosovo taastamises osalema, kuna me kuulume Euroopa Liidu doonorriikide hulka, lausub Kull. Järgmisel nädalal toimub Kosovo taastamisel osalevate doonorriikide konverents, mille ülesanne on sõjapurustuste kõrvaldamiseks vajalike projektide määratlemine.

Tänaseks pole teada, milliseid objekte ja kui suures mahus Euroopa Liit rajama hakkab, ütleb Kull.

Konverentsil määratakse esmalt purustuste taastamise koguvajadus, seejärel jagatakse see alamprojektideks, mille täitmine kinnitatakse doonorriikidele. Taastamistööd maksab Euroopa Liit kinni oma fondidest ja doonorriikide annetustest.