Haiglad panevad haiged ravi ootel järjekorda

Keskhaigekassa direktor Maris Jesse ütles reedel, et haigekassa juhid istusid koos suuremate haiglate peaarstidega ühe laua taha, vältimaks aasta lõpul tekkida võivat kriisiolukorda, kus raviasutused saavad üksnes vältimatut abi osutada.

Tänavu on kaheksa kuuga laekunud 56 protsenti riigi planeeritud ravikindlustussummast. See ei võimalda Jesse hinnangul aasta lõpul lepingute mahtu raviasutustega suurendada nagu eelmistel aastatel.

Tartu Ülikooli kliinikumi eeskujul soovitab keskhaigekassa kehtestada ka teistes raviasutustes plaanilise ravi järjekordade süsteemi. Ülikooli kliinikumi juhi Jaanus Pikani sõnul tagab sellise süsteemi juurutamine patsientidele läbipaistva ja võrdse võimaluse ravile pääseda.

Erakorralised haiged saavad endiselt ravile eelisjärjekorras, plaanilised haiged pannakse ootele haiguse raskust arvestades. Järjekord vaadatakse iga kuu aja tagant läbi ja kui mõni haige muutub vahepeal erakorraliseks patsiendiks, saab ta kiiremini ravi.

Pikani väitel pole ravijärjekorrad mujal maailmas haiguste puhul, mis otseselt inimese elu ja tervist ei ohusta, midagi erakorralist. «Küsimus on selles, kuidas järjekorda pidada, et kõik võimalikult läbipaistev oleks,» lausus Pikani.

«Ei saa välistada, et mõnel arstil tekib soov järjekorras korrektiive teha,» leidis Pikani. Samas lisas ta, et nimekirjal hoiab korraga silma peal mitu inimest.

Tallinna Keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu lubas, et ka tema juhitavas raviasutuses hakatakse haigekassaga sõlmitud lepingute täitmist hoolega kontrollima, et raha jaguks aasta lõpuni.

Praegu olukord veel kriitiline ei ole, kinnitasid haiglate juhid.

Maris Jesse tunnistas, et järjekordade sisseseadmine haiglates võib kõikide patsientide elu mõnevõrra ebamugavaks muuta, kuid ta pidas seda paratamatuks.

Plaanilised haiged ootavad raviasutusse pääsemisel järjekorras ka praegu, kuid seniajani sõltus see voodikohtade vabanemisest. Mõned südamehaiged on näiteks oodanud lõikusele pääsemist kuni kaks aastat.