Hoiupanga endine turvaülem hakkas põllumeheks

«Kas te tahate minust kirjutada kui hullust?» küsib Põlluaas mitu korda intervjuu ajal. «Võib-olla ma siis olengi hull.»

Põlluaas ostis kuu aega tagasi ligi poole miljoni krooni eest pankrotivarana OÜ Kõue Agro lauda koos 95 noorlooma ja 100 lüpsilehmaga. «Igale langusele järgneb tõus ja minu arvates on põllumajanduses põhi praegu käes,» põhjendab pedagoogiharidusega Põlluaas oma ostu. «Loomulikult ei saa ma nii ratsa rikkaks, aga see pole praegu ka eesmärk.» Ta on arvestanud, et enne kahte aastat ta oma piimafarmist midagi tagasi ei saa.

Põlluaas plaanib loomade arvu kasvatada 250ni ja leiab, et just praegu on selleks kõige õigem aeg. «Hävitamistuhinas põllumeestelt saab praegu lehmi väga odavalt osta,» räägib ta. Mõni aasta tagasi maksis mullikas üle 10 000 krooni, praegu saab looma kätte paari tuhandega.

Nagu kõik piimatootjad, ootab Põlluaas piima hinna tõusu, et saaks tootmisse investeerida. Laenu on tema sõnul praegu põllumehel praktiliselt võimatu saada. «Ilma pikema süvenemiseta on pangad põllumajanduse kriisivaldkonnaks kuulutanud,» on ta nördinud.

Veel kirub Põlluaas, et maal ei viitsita tööd teha. «Mentaliteet on nagu Nõukogude ajal, et näe, sul on siin palju vilja, ma võtan natuke oma lammastele söödaks,» kirjeldab ta. «Tavaline on ka, et pärast palgapäeva ei jõuta tööle ja et mõni mees töö ajal lihtsalt kusagil vaikses kohas magab.»

Põlluaasa laudas on praegu palgal viis inimest ja peremees on nõus ka ise virtsa viskama, kui vaja. Põllumajandusalast nõu saab ta konsultantidelt. Tulevikus tahab ta veel vähemate inimestega hakkama saada, et suurendada tootmise efektiivsust. «USAs ühes farmis nägin, kuidas 200 lehma eest hoolitsesid neli inimest -- kaks täiskasvanut, kaks last,» sõnab ta.

Raplamaa talupidaja Kärt Loo kiidab linnamehest Põlluaasa tegevust. «Meie tulime ka linnast ja ka ajal, kui kõik hinnad olid väga madalal,» räägib ta. «Kui mul praegu oleks raha ja võimalust, alustaks samamoodi nagu temagi.»