Uudised
8. september 1999 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Büroomööbel peab olema praktiline

Mööblit ei saa valida ainult välimuse järgi. Autot ostes teavad kõik, mida kaupmehelt küsida: kas autol on neljarattavedu, ABS-pidurid, turvapadjad jne. Mööbli puhul teab ostja ainult, et kapp on kapp ja laud on laud ning ostu kriteeriumiks on enamasti hind. Ka autot ostes saab tihti otsustavaks hind, kuid selge on see, et Lada eest ei ole me nõus maksma sama summat, mis Mercedese eest. Olulistest teguritest tuleks silmas pidada järgmisi.

ABS-äärekant tagab töölaua turvalisuse nii tava- kui ka ekstreemolukordades.

ABS-äärekandi materjal on tugev, vastupidav ja jäik. See ei tule nii kergesti lahti kui õhuke melamiinkant. Samas võimaldab see kant tänu kergele töödeldavusele luua pinna servadele pehmed ja mugavad ümardused, mis ei lõhu riideid. Naisterahvad teavad probleeme töölaudadega, kuhu nad takerduvad küll sukkpükste, küll siidkleitidega. ABS-äärekandiga ümarate servadega laua puhul seda ohtu ei teki.

Juba 1962. aastast kasutab mänguasjade valmistaja LEGO ABS-materjale klotsikeste valmistamisel, kuna tavalist plastmassi kasutades eristub põlemise korral eluohtlikke mürgiseid gaase. Saksamaal, mis on Euroopa Ühenduse suurim büroomööbliturg, on lubatud kasutada büroomööbli lauaplaatide äärekantimisel tehismaterjalidest vaid ABSi.

Lauaplaat peab olema valmistatud 25mm või paksemast puitlaastplaadist. Selline paksus tagab laudade stabiilsuse ja jäikuse.

Lisaks eeltoodule on kõige olulisem tööpinna kattematerjal. Tavaliselt kasutatakse spooni ja laminaati. Spooniga on asi lihtne. Spoon ehk 0,7mm liist on hööveldatud naturaalse puidu pakust ja liimitud alusplaadile.

Lauapind, mida rahvasuus nimetatakse laminaadiks ning mida kasutatakse büroomööbli kattena, on tegelikult melamiin. Laminaati kasutatakse peamiselt köögimööbli ja üldkasutatavatesse ruumidesse mõeldud mööbli katmisel.

Büroomööbli tööpindade vastupidavus peab vastama Soome standardile SFS 3105 e. Soome standard vastab Euroopa Liidu standardile. Millisele standardile mööbel vastab, on märgitud mööbli kasutusjuhendis.

Korpuste puhul tuleb silmas pidada just tagakülje viimistlust.

Tänapäeva avatud büroodes kasutatakse mööblit tihti ruumi jagava elemendina.

Seega on tähtis, et kappide tagaküljed oleksid viimistletud sama pinnakattematerjaliga kui kappide korpused.

Meil kõigil on veel meeles Nõukogude ajast pärit lahtiste servakantidega lauaplaadid. Kandi lahtituleku üks põhjus on liiga õhuke servakant.

Kuna odavama hinnaklassiga mööbli puhul on korpused lamineeritud puitlaastplaadist ehk melamiinist, peaks kandi paksus siin olema kindlasti üle 0,5 mm, et vältida kandi purunemist ja lahtitulekut.

Üldjuhul ei ole põrandad, kuhu peale mööbel pannakse, loodis, seega on oluline, et korpustel oleksid kõrgusregulaatorid kõigis neljas nurgas. Kõrgust saab reguleerida ka jalgade alla pandavate klotside ja muu käepärasega, kuid vaevalt jätkub selleks alati aega ja tahtmist. Mööbli nihutamisel või paigastliikumisel tuleb sel puhul jälle otsast alustada.

Riiulite kõige tähtsam omadus on vastupidavus läbipaindele. Mõõtühik on siin läbipainde protsent riiulite pikkusest normkoormusel. Normaalkoormuseks loetakse 5kg/100 mm. Kui 600 mm pikkune riiul koormata ühtlaselt 30 kilogrammiga ja ta paindub keskelt läbi 4 mm, on läbipaine 0,66%. Katsetatud läbipaine ei tohiks ületada 16 mm paksuse riiuli puhul 0,7%, 18 mm paksuse riiuli puhul 0,5%, 22 mm paksuse riiuli puhul 0,35%.

Teades eelnevalt, mis koormust hakkavad riiulid kandma, on võimalik valmistada riiuleid vastavalt vajadusele.

Riiulite kandurid peaksid olema fikseeritavad. Fikseerivad kandurid väldivad riiulite ettesuunalist liikumist.

Autor: Marek Antoniak