Kaja Koovit • 8 september 1999

Ühispanga aktsiast huvitub ainult SEB

Ühispangalt ei olegi olnud midagi oodata ja ainsana on aktsia hinda stabiilsel tasemel hoidnud suur strateegiline investor Svenska Enskilda Banken (SEB), ütles Suprema analüütik Veikko Maripuu.

Kohalikud investorid aktsia vastu analüütikute sõnul huvi ei tunne, sest turul liigub spekulatiivne raha, mida Ühispanga aktsiasse ei ole mõtet paigutada. Ühispanga aktsia hind ei reageeri turu üldisele liikumisele.

Maripuu märkis, et eriti selgelt on SEBi tegutsemine näha Helsingi börsil, kus Ühispanga aktsiat ostetakse 10 000 aktsia kaupa kokku 1,65 euro ehk 26 krooni tasemel. Tallinna börsil on aktsiaga samal tasemel kaubeldud juba mitme kuu vältel.

Aktsia hinna tõusuks ei ole ka mingit põhjust, sest Ühispank ei ole suutnud näidata ilusaid kasuminumbreid, rääkis Maripuu.

SEBi osalus Ühispangas on panga aktsiaraamatu kohaselt 1. juuli seisuga võrreldes suurenenud 860 000 aktsia võrra 40,2 protsendini. Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmetel kontrollis SEB juba augusti lõpus 45% Ühispangast. Reutersile on SEBi esindajad kinnitanud, et kõigis kolmes Balti pangas soovitakse saada kontrollosalust.

Mullu samal ajal tõusis haripunkti SEBi ja Hansapanga praeguse suuromaniku Swedbanki võistlus Eesti pangandusturu pärast. Siis osteti pankade aktsiaid kokku Merita Panga kliendikonto kaudu. Merita Panga klientide osalus Ühispangas on juuli algusega võrreldes suurenenud ligi 900 000 aktsia võrra ning moodustab panga aktsiapakist 23%.

Analüütikud ei välista võimalust, pärast 50% osaluse omandamist teeb SEB Ühispanga väikeaktsionäridele ostupakkumise ning ettevõte kaob börsilt.

Üks võimalikke stsenaariume on see, et SEB ostab väikeaktsionärid Ühispangast välja, ütles Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk. Reisenbuk hindas sellise arengu tõenäosuseks vähemalt 50 protsenti.

Kui SEBi eesmärk on suurendada oma osalust Ühispangas 100 protsendile, võib väikeaktsionäridele orientiiriks olla see hind, millega SEB ise Ühispanga aktsiaid ostis ehk 40 krooni aktsia eest, rääkis Reisenbuk.

SEBil ei ole Reisenbuki sõnul tarvis aktsiate kokkuostmisega kiirustada, sest praeguse tempoga saab ta aktsiad turult ostes kätte suhteliselt odavalt.

Reisenbuki sõnul ei näe ta põhjust, miks peaks SEB hoidma strateegilist suurosalust ebaefektiivselt töötavas kolmes Balti pangas, sest selle vastu räägib majanduslik loogika. Loogiline stsenaarium võiks olla, et SEB ühendab Ühispanga ja Läti Unibanka, mis võimaldaks efektiivsemalt kasutada ka tööjõudu. Kuigi põhimõtteliselt võiks nendega kokku panna ka Leedu Vilniuse Panga, on viimane Reisenbuki sõnul poliitiliselt tähtis institutsioon, mida börsilt tõenäoliselt ära ei tooda. SEBile kuulub Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmetel Unibankast 50,4% ja Vilniuse Pangast 42%.

Kas SEB on eesmärgiks seadnud Ühispanga kõigi aktsiate omandamise, selgub pärast seda, kui Rootsi pank on omandanud strateegilise 50% osaluse siinses pangas. Osaluse edasiseks suurendamiseks tuleb luba küsida Eesti Pangalt.

Turuosalised ootasid SEBilt jõulisi muudatusi Ühispanga juhtkonnas juba eelmisel sügisel. Selle aasta 1. juulist tegeleb Ühispanga riskijuhtimisega uus juhatuse liige Johan Lindh. Konkurendid hindavad tõenäoliseks võimalust, et pärast olulise osaluse omandamise Ühispangas, teeb suuromanik muudatusi ka panga juhtkonnas.

Hetkel kuum