Mitme otsaga ostukupongid

Jaanus Võsu alustas kupongientusiastina lehe tegemist: Säästuekspressis on toodet tutvustav reklaamlugu kõrvuti sooduspakkumise kupongiga. Võsu ütleb, et idee tuli Ameerikas käies. Seal osteti kupongidega odavamalt toiduvarusid.

«Eestis on arvatud, et selline toode jääb ühiskonnast välja. Mina arvan siiski, et kogub hoogu,» räägib Võsu. Ta on kindel, et ebaedu kupongikaubanduses tuleneb valesti koostatud kupongidest.

«Kupongi ei saa teha, kui ei tunne reklaamipsühholoogiat,» kinnitab Võsu. «Ent kui klient annab agentuuris valmistatud materjali lihtsalt meile trükkimiseks, siis me ei saa midagi parata.»

OÜ Säästuekspress juht Võsu vihjab, et kõige paremini müüb see, kui kupongil on toote pilt. «Viieprotsendiline allahindlus ei pane inimesi liigutama, ikka 10% või rohkem peab olema.»

AS Teasponi finants-kommertsdirektor Marica Kaubisch ütles, et kuigi nad pakkusid Säästuekspressi kupongi esitajale 10 protsenti hinnaalandust kõikidel toodetel, ei meelitanud see inimesi kohale. «Pakkusime ühes reklaamis voodipesule -25% ja müük läks kahekordseks,» võrdleb Kaubisch kupongi reklaamiga, mis töötas.

Eesti Ettevõtete Telefoniraamat 1999 alguses on viis lehekülge kuponge. Esimese lehekülje kaheteistkümnest talongist neli ei paku soodustust, kahel on vale telefoninumber ning mitme telefonid ei vasta. Ühes söögikohas tunnistatakse, et keegi pole kupongiga tulnud ja teises, et ainult üks klient kasutas kupongi.

Stoori restorani juhataja Peep Veldermann ütles, et neile on laekunud ligi 50 kupongi. «Uudistajad, kes on talongi järgi kohale tulnud, need ei ole,» räägib Veldermann. «Pigem on püsikliendid avastanud, et näe, selle talongiga saab odavamalt.» Juhataja hinnangul valivad pooled kliendid allahindluseroa, teine pool jääb oma maitse-eelistusele truuks.

Enamus kupongidest pakub esitajale allahindlust viis protsenti. Suurimat allahindlust pakub AS Taure -- selle kupongiga on 1999. aastal hangitud Valtra Valmet traktorite esimese 250 tunni tehnohooldus 25 % odavam.