Kalafilee tootjatel jääb toorainet vajaka

Kolmapäevast tohivad kalafilee tootjad kasutada idast tuleva toorainena vaid Euroopa Liidu tunnustatud Venemaa tehastelt ja kalalaevadelt ostetud kala.

Eesti ühe suurema kalafilee tootja ASi Sprattus Tootmine juhataja Mati Murru ütles, et osa tootjaid on kala ostnud ka Ukrainast ja Kasahstanist, kuid enam nad seda teha ei saa.

«Viimastel aastatel on Eesti vetes koha ja ahvenat pidevalt vähemaks jäänud,» põhjendas Murru kala ostmist Venemaalt.

«Tundub, et järelkasvu Pärnu lahes justkui on, kuid suurt kala on vähe järel,» ütles ASi Japs kalatsehhi juhataja Tiit Kalmus.

Kuna kala on vähe, tohib seda püüda vaid 20 päeval kuus. Iga kuu viimasel kümnel päeval kehtib Eestis püügikeeld.

Paljassaare kalatööstuse nõukogu liige Jaan Jalakas väitis, et kuigi Venemaalt tohib kala edaspidi sisse osta vaid tunnustatud firmadelt, ei tohiks sellega probleeme tulla, kuna nimekiri usaldusväärsetest tehastest ja kalalaevadest on piisavalt pikk.

Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et kuigi fileetootjatel on toorainega raske, on neil kindel turg ELi riikide näol olemas.

Eestis on 17 kalatööstusettevõttel Euroopa Liidu ekspordiluba.

Eesti kalatööstused müüvad Euroopa Liidu riikidesse koha-, ahvena-, haugi- ja angerjafileed ning külmutatud kala.