Ministeeriumitöötaja Alar Urmi tegevust asub uurima sisekontroll

Alar Urm rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhatajana osaleb komisjoni töös, kel on õigus väljastada ja ära võtta kindlustusseltside tegevuslitsentse. Urm on vastutav kindlustusseltside tööd reguleeriva seaduse väljatöötamise eest. See seadus on mõnegi kindlustusega kokku puutuva inimese hinnangul põhjuseta veninud.

Urm on teinud samas koostööd juba paar kuud pankrotiohus oleva AB Kindlustuse Grupiga, kelle seltside tööd oleks uus seadus oluliselt takistanud.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et lisaks umbes nädala kestva sisekontrolli algatamisele on Kallasel plaanis kohtuda Alar Urmi ja kindlustusinspektsiooni direktori Ellen Ridastega. Kohtumisel püüab Kallas Vaariku sõnul leida ka vastuseid AB Kindlustuse Grupi seltside olukorrale kiirete lahenduste leidmiseks, kus selgusetus on juba väga pikale veninud. Alar Urmilt ei õnnestunud reedel ja nädalavahetusel kommentaari saada.

Ellen Ridaste rääkis reedel, et täna on viimane tähtaeg AB Grupi seltsidel esitada investori poolsete kinnitustega saneerimise kava. Selle puudumisel kavatseb inspektsioon Ridaste sõnul peatada viivitamatult seltside litsentsid ja küsib rahandusministri käest luba pankrotiavalduse esitamiseks kohtule. «Siis on küsimus vaid selles, millal see (pankrotiavalduse esitamine -- toim.) toimub -- kui keegi on selle eest hea seisnud, siis see kohe ei toimu,» lausus ta. «Seda, et keegi selle eest hea seisab, on ennegi toimunud. Nagu ei liikunud ka uus kindlustusseadus, kuna mõningatel seltsidel ei olnud seda kindlustusseadust vaja.»

Loodetavasti sellel nädalal riigikokku minev uus kindlustusseadus, mis seab seltside omanike ja juhtkonna taustadele-tegemistele karmid tingimused, on rahandus- ja justiitsministeeriumis valmistamisel juba kaks aastat. «Eks selgitage, mis «k» tähega sõna seda seal kinni hoidnud on,» märkis Ridaste. Ta ei soovinud «k» tähe mõistet täpsemalt kommenteerida, kuid ütles, et vihjeks on fakt, kuidas Alar Urm seltsidest kõrgemal seisva ametnikuna seltsidele kaastööd tegi.

Hansapanga Kindlustuse juhtuse esimees Priit Potisepp tunnistas, et juba kahe aasta eest oli kindlustusseaduse eelnõu praeguse lõpliku variandiga põhimõtteliselt sarnane. «Lugesin seda siis ning olulisi muudatusi selles pole tehtud,» märkis ta.

Ka kindlustusseltside liidu juht Katrin Hanko ütles, et mullu septembris tundus seadus lõplikult vastuvõtmiseks valmis olevat. «Enne valimisi tahtsime seda kiirendatud korras valitsusest läbi minemata saadikuga otse riigikokku saata, kuid ikkagi jäi ta kuhugi toppama,» lausus ta. «Jääb tõesti mulje, et kellegi karvane käsi on vahele tulnud.»

Alar Urmi töötamist seltside kindlustustingimuste ja juriidiliste küsimuste kallal ei saa Hanko hinnangul aga taunimisväärseks pidada. Eestis on tõsiseid kindlustusspetsialiste äärmiselt vähe ning on loomulik, et inimene, kes asja tõesti tunneb, selles osas seltse abistab, rääkis ta.

Ellen Ridaste sõnul oleks uues kindlustusseaduses keelatud sellise edasikindlustuse lepingu sõlminine, nagu ASA Kindlustus ja AB Elukindlustus raskustest pääsemiseks Aon Re'ga plaanivad. «Kui tehing teostub, on see maaklerile väga kasulik, pikaajaline ja mahukas, kuid seltsidele on see väga kahjulik ja kulukas.»