Saksa-Eesti koostöö tiheneb

«Kui Kieli Tööstus-Kaubanduskoda 1991. a Eesti Tööstus-Kaubanduskoja ruumides oma esinduse avas, siis ei oleks me osanud uneski arvata, kuhu praeguseks välja jõuame,» tõdes oma esinemises Kieli Tööstus-Kaubanduskoja peadirektor Wolf-Rüdiger Janzen, kes on olnud Saksa ja Eesti kaubandussuhete üks peamisi taganttõukajaid. Kieli esindusest on dr Schumacheri ja dr Tischeri juhtimisel kasvanud välja Saksa Kaubandus-Tööstuspäeva esindus ja nüüdseks siis Saksa Majandusesindus Eestis, mille juhataja Ralph-Georg Tischer koordineerib tegevust kõigis Balti riikides.

Samaaegselt juhib dr Tischer Schleswig-Holsteini liidumaa bürood Eestis. Selle liidumaa peaminister Heide Simonis ütles, et tema liidumaa on nagu väike lipp Läänemerel, mille järel tulevad Mecklenburg-Vorpommern jt liidumaad kiiresti arenevasse Läänemere regiooni kaubandus- ja majandussuhteid looma. Simonis andis oma Eesti visiidi ajal üle liidumaa 16 miljoni krooni suuruse kingituse Põltsamaa juustutööstusele E-Piim ja ütles, et Põltsamaa on järjekordne näide Saksamaa investeeringute kasvust Ida-Euroopasse.

Eesti majandusminister Mihkel Pärnoja hindas Saksamaa toetust Eesti viimase aja arengule ning rõhutas, et majandusesinduse hoone annab tunnistust sügava ajaloolise tagapõhjaga Eesti-Saksa koostöö soodsast arengust.

Eesti välisministeeriumi andmeil on aastail 1992--1998 Eesti eksport Saksamaale kasvanud enam kui kümnekordseks ehk 216,3 miljonilt kroonilt 2492 miljonile kroonile. Import on sama ajaga suurenenud 426,6 miljonilt 7258 miljonile kroonile.

Et Eesti pakub oma väiksuse tõttu rohkem huvi väikestele ja keskmistele firmadele, siis on Saksa investeeringud Eestis seni suhteliselt tagasihoidlikud. 1. juuni seisuga oli Eestis registreeritud 200 Saksa osalusega firmat, millest suuremad on Dynamit Nobel Eesti, Eesti Gaas ja EVR Koehne. Seni on Saksa ettevõtjate põhihuvi piirdunud tööstuse ning hulgi- ja jaekaubandusega. Eestisse tehtud otseinvesteeringute poolest oli Saksamaa 1998. a lõpul riikide seas seitsmendal kohal.