Tõnis Arnover • 15 september 1999

?otimaa karge võlu

?oti mägismaa karmid olud on aegade jooksul vorminud sitke rahvuse, kes ajaloos on oma vabadust vallutajate eest edukalt kaitsnud. Ei saanud neist jagu võimas Rooma riik, mis meie ajaarvamise algul ehitas Newcastle'i kanti nende eest kaitseks saart läbiva Hadrianuse kivivalli, mis on kohati veel säilinud. Ja isegi inglased suutsid ?otlased pärast veriseid lahinguid oma impeeriumiga liita alles 1707. Kuid ?otlased ei tunnistanud end veel võidetuks. Läks vaja ka Cullodeni lahingut, mille järel neil keelati 1745. a mõõga ja kildi ehk ruudulise ?oti seeliku kandmine ning torupilli mängimine. Seejärel rakendasid inglased ?oti sõjameheande oskuslikult Briti impeeriumi teenistusse, mille jätkuks võib pidada ?otlase George Robertsoni hiljutist tõusmist NATO etteotsa.

Keelatud seeliku, mille alla piilumine naised kihistama paneb, tõi taas ausse ja kasutusele ?oti rahvuskirjanik sir Walter Scott. Kilt ei ole ruudulisest riidest tavaline riideese. Selle muster näitab klanni ehk MacDonaldi, Duncani, Rossi, MacKintoshi, Hamiltoni, Sutherlandi või mõnda teise suguvõssa kuulumist.

Eestlase ettekujutuse kohaselt on ?otlasele peale kildi iseloomulikud viski, ihnsus, jalgpall, torupill ja lambad.

?otlaste lemmikjook viski, mida nad ise kutsuvad eluveeks, valmib enam kui saja viskitehase tammevaatides, kus sel tuleb rahus laagerduda 5--10 aastat. Viski annab umbes viiendiku ?oti tööstuse ekspordist. ?otlane ütleb, et see, kes pole viskitehast külastanud, pole ?otimaad näinud. Niisiis vaatasime sisse ?otimaa kõrgeima, 1343 meetri kõrguse mäe Ben Nevise jalamil olevasse suurde Fort Williami ja maa väikseima, Edradouri viskitehasesse, kus tootmine käib ainsana nii nagu vanasti. Jälgides, kuidas viskitegu algab odrast õlle pruulimisega, mõtled, miks küll eesti meestel pole jätkunud kannatust õllest kangemat kraami ajada.

Anekdoodid ?otlaste ihnsusest on üldtuntud. Te ju teate, kuidas kaks ?otlast kirikus annetavad: esimene annab penni ja teine kuulutab suuremeelselt, et see on mõlema eest. Reisi ajal kogesime seda iseloomujoont meiegi. Olles tellinud autotühjast bensiinijaamast seitsme tuhande krooni eest bussikütust, läks reisijuht sel puhul bussijuhtidele tasuta kohvi nõutama nagu mandri-Euroopas kombeks. Müüja kuulas jutu ära, oli nõutu ja teatas, et neil sellist kommet ei ole. Kui juhatajale sai sama jutt ära räägitud ja vihjatud, et nii mõnigi buss võib edaspidi bensiinijaamast mööda vurada, vastas too: «Mul on väga kahju söör, aga me ei saa seda endale lubada.»

Mis jalgpalli puutub, siis eestlaste tuntust on see ?otimaal kergitanud kõvasti. Küsisime Glasgow lähedal liiklusõnnetust uurinud politseinikult teed hotelli. Kuulnud, et oleme eestlased -- oo, sealt kibedalt jalgpallimaalt! --, lõpetas ta uurimise kohemaid, pani sireeni peale ja viis bussi aueskordi saatel hotelli ette.

Ühe suurema elamuse ?otimaal jätavad mäed, mis sarnanevad Norra mägedega. Mägede lahutamatu koostisosa on ?evioti lambad, kes katavad mäekülgi ja kelle kasukast valmibki tartan ehk ruuduline seelikuriie. Lambakarjamaid eristavad üle mägede vonklevad kiviaiad ehk klannipiirid. Need aiad pandi paika aastail 1760-1855 mägismaal toimunud nn puhastuses, mis tähendas, et tuhanded vaesemad klanniliikmed kihutati minema kas linnadesse või Uude Maailma õnne otsima.

Mägede vahele mahuvad elegantsed järved Loch Lomond (loch -- 'järv'), kiivalt oma salapärast koletist varjav Loch Ness jt. Aga samuti iidvanad lossid, nagu näiteks Traquair House, kus ?oti kuningad on peatunud juba XII sajandil ja kus praegu võõrustatakse külalisi XVIII sajandi retsepti järgi pruulitud kange õllega. Või siis 725 aastat vana Blairi loss, mis kuulub hertsog Atholli suguvõsale, kes peab Briti ainsat eraarmeed -- Atholli mägijäägreid.

Madalmaal asuvad kaks ?otimaa põhilist linna Edinburgh ja Glasgow, mille vahel valitseb Tallinna ja Tartu laadne vastasseis. Edinburgh on suursugune, üleolev, huvitava, kuid veidi raskepärase arhitektuuriga, tugev ülikooli-, kultuuri- ja panganduslinn. Tööstuslinn Glasgow, mida kunagi nimetati mädapaiseks, teeb tõsiseid ponnistusi just kultuuri abil Edinburghile järele jõuda.

1970. aastatel ?otimaal alanud kultuuriline tõus on turgutanud ?otlaste poliitilist iseteadvust, mille väljenduseks sai tänavu oma parlamendi valimine. Sarnaselt eestlastega on ?otlased praegu ametis oma identiteedi otsimisega. Ja nii nagu eestlased kiruvad Nõukogude iket, sarjavad ?otlased konservatiiv Margaret Thatcheri aega. Praegu võimul olevad Tony Blairi tööerakondlased on märgatavalt suurendanud ?otlaste autonoomiat. Viiemiljonilisest rahvast kolmandik tahaks oma riiki, pragmaatikud vastavad, et globaliseeruv ja üht nägu muutuv maailm sunnib ?otlasi oma eripära säilitamiseks hoopis inglastega kokku hoidma.

Hetkel kuum