Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enne müüki selgita korteri kasutamise õiguslik alus

    Vastavalt elamuseadusele on korter ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu osa. Korter võib olla tsiviilkäibes mitme õigusliku regulatsiooni alusel.
    Ehitise reaalosa võib olla tsiviilkäibes vaid teatud juhtudel (vt tabel). Kui inimene elab küll korteris, aga see ei ole ükski nendest variantidest, on tegemist teise õigusliku rezhiimiga. Selleks võib olla näiteks ehitise mõtteline osa, kus õiguslikult ei ole fikseeritud, kellele konkreetselt ühed või teised ehitise osad kaasomandis olevast ehitisest kuuluvad, või hoopis elamuühistu (endine elamukooperatiiv). Elamuühistus kuulub ehitis ühistule ja ühistu annab selles olevad eluruumid ainult ühistuliikmete kasutusse, mitte omandisse.
    Kuna kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse loetakse ehitist vallasasjaks, on seda ka taolises ehitises paiknev korter. Enamik korteritest on omandatud eluruumide erastamise teel. Need olid tavaliselt endised nn kommunaalkorterid, mis erastati korterit kasutanud üürniku nimele. Sellise korteri moodustavad reaalosana omaniku kasutuses olevad ruumid ja mõttelise osana maja üldkasutatavad ruumid ning ehituskonstruktsioon.
    Erastatud korterit saab võõrandada (osta, müüa, kinkida, vahetada) ja pantida kuni 2001. aasta 31. detsembrini kui vallasasja. Seega tuleb enne nimetatud tähtaega korteri juurde erastada ka maja alune ja selle juurde kuuluv maa, mis toimub tavaliselt korteriomanike poolt moodustatud korteriühistu eestvedamisel. Erastatud korterid on registreeritud korteri asukohajärgses riiklikus hooneregistris.
    Kui korteri omanik soovib oma korterit võõrandada või pantida näiteks pangalaenu tagatisena, siis tuleb tal notarile tehingu vormistamiseks esitada hooneregistri õiend (NB! kehtib 10 päeva). Lisaks õiendile tuleb abielus oleval korteri omanikul saada ühisvaraks oleva korteriga tehingu tegemiseks teise abikaasa nõusolek, mis peab olema notariaalselt tõestatud, kui abikaasa ei ole ise tehingu tegemisel kohal.
    Erastatud korteri võõrandamisel on teistel maja kaasomanikel ostueesõigus, kui kaasomanikke on kuus või alla selle.
    Võõrandamiseks peaks kaasomanik andma nõusoleku ja kinnitama, et ta loobub ostueesõigusest. Seega on vallasasja võõrandamisel nn tehingu eelne kaasomaniku ostueesõigus.
    Kui on erastatud maja alune maa, muutub erastatud korter korteriomandiks. Korteriomand on kinnisasi ja see registreeritakse kinnistusraamatus.
    Vastavalt korteriomandi seadusele on korteriomand omand ehitise reaalosaks olevale korterile ning reaalosa suurusele vastavale mõttelisele osale nii maatükist kui ka selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Seega kuulub nüüd omanikule lisaks konkreetsetele ruumidele ehitisest veel ka mõtteline osa maast.
    Juhul kui omanik soovib oma korteriomandit võõrandada, tuleb tal esitada notarile kinnistusraamatu registriosa väljavõte või paluda notaril see ise kinnistusametist välja nõuda.
    Korteriomandi võõrandamisel ei ole teistel maja korteriomanikel ostueesõigust, välja arvatud kui see on sätestatud seadusega või tehinguga. Ühisvaraks oleva korteriomandi korral võib teine abikaasa nõuda ka enda kandmist kinnistusraamatusse ühisvara omanikuna.
    Oluline on see sellepärast, et eeldatakse kinnistusraamatu kande õigsust ja kui teine abikaasa ei ole omanikuna sisse kantud, on võimalik, et võõrandamine toimub ilma tema nõusolekuta.
    Autor: Jaan Hargi
  • Hetkel kuum
Lennujaam lennaku börsile
Tallinna Lennujaam on viimasel ajal saanud palju kriitikat, millest osa ei ole kindlasti asjakohane. Praeguse riigiettevõtte teeks äriliselt paindlikumaks selle erastamine börsi kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna Lennujaam on viimasel ajal saanud palju kriitikat, millest osa ei ole kindlasti asjakohane. Praeguse riigiettevõtte teeks äriliselt paindlikumaks selle erastamine börsi kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Balti börsid alustasid tõusuga kuuendat järjestikust nädalat
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus: LHV avaldab tulemused, Türgi toibub šokist
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.