Andres Reimer • 21. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eesti loobub Vene põlevkivist

Eesti Energia lõpetab 10. oktoobril igakuise 30 000 tonni põlevkivi ostmise Leningradslanetsi kaevandusest Eesti piiri äärsest Slantsõst, sest loodab Liive sõnul omanikuna Eesti Põlevkivi toodangu hinda alandada. «Eesti Energia kulubaas muutub Eesti Põlevkivi omanikuna ja kulutused põlevkivile pole enam 100% muutuv kulu, mis muudab põlevkivi sisseostmise mõttetuks,» lisas Liive.

Majandusministeerium kavatseb 51% Eesti Põlevkivi aktsiaid Eesti Energiale üle anda pärast varade hindamise lõppu tänavu oktoobrikuus.

Eesti Energiale oli kuni praeguseni põlevkivi sissevedu Venemaalt kasulik, sest see tugevdas positsioone hinnaläbirääkimistes Eesti Põlevkiviga. Slantsõst ostetav põlevkivi maksab Narva elektrijaamadesse jõudmisel koos transpordikuludega 103 krooni tonn, samal ajal kui Eesti Põlevkivi toodangu maksumus on 159 krooni tonn.

Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov avaldas põlevkivi sisseostmise lõpetamise üle rahulolu, sest tema ettevõte saab nüüd aasta lõpuni müüa täiendavalt 90 000 tonni põlevkivi. «See on esimene võit, kuid minu eesmärk on põlevkivi sissevedu Venemaalt täielikult lõpetada,» ütles Jostov.

Jostov ütles, et põlevkivi sisseveo täieliku lõpetamise korral suureneks Eesti Põlevkivi tootmismaht poole miljardi tonni võrra aastas, mis aitaks oluliselt kindlustada kaevurite tööhõivet Ida-Virumaal.

Jostovi sõnul seab ta eesmärgiks põlevkivi 100kroonise tonnihinna ning juba järgmisel aastal kavatseb senist hinda vähendada 110 kroonini.

Eesti Energia tarnib igas kuus Slantsõst veel 100 000 tonni põlevkivi, mis töödeldakse Venemaaga sõlmitud lepingu järgi elektrienergiaks, mille Venemaa ära ostab. Kui Eesti Energia ei pikenda Venemaaga tänavu lõppevat põlevkivi ümbertöötamise lepingut, ei osta Venemaa edaspidi ka Eestist elektrit.

Pärast mullu augustikuus puhkenud kriisi pole Venemaa suutnud põlevkivi elektriks töötlemise eest rahas tasuda, vaid on maksnud bartertehinguna põlevkivis. Liive ütles, et Eesti Energia taotleb aasta lõpuni kehtiva lepingu pikendamist vaid juhul, kui Venemaa tasub rahas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt