Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fonditurul võimutsevad rahaturufondid
Selle aasta alguse 240 miljoni krooni juurest on rahaturu- ja intressifondide kogumaht tõusnud üle miljardi krooniseks. Intressitasemed on aasta algusega võrreldes langenud enam kui poole võrra ja näiteks Hansa Rahaturufondi päevane tootlus poolaasta baasil on toonaselt 9 protsendilt langenud 3,5 protsendile. Investorid hindavad aga investeeringu turvalisust. Rahaturu- ja intressifondid paigutavad oma vahendeid võlainstrumentidesse ehk võlakirjadesse ja deposiitidesse.
Aktsiafondide maht on sama ajaga suurenenud 48 miljonilt kroonilt vaid 20 miljoni krooni võrra. 1997. aasta börsikrahhi eelselt 1,4 miljardilt kroonilt on aktsiafondide maht kahanenud 20 korda.
Inimesed ei usalda veel aktsiafonde, sest börsikrahh on kõigil selgelt meeles, ütles Hansa Asset Managementi fondijuht Robert Kitt. Kitt lisas, et alla 10 miljoni kroonise mahuga fond ei ole üldse mingi fond, sest ei võimalda riskide hajutamist.
Ma arvan, et rahaturufondid koguvad populaarsust juurde, eriti võiksid nad veel tootluse poolest areneda, lausus Ühispank Asset Managementi fondijuht Andrei Zaborski.
Isegi hüppeline hinnatõus aktsiaturul ei annaks fonditurule järsku tõuget, lausus Optiva Varahalduse fondijuht Johann Sulling.
Sullingu sõnul annaks varahalduses kasvu kohustusliku pensioniraha kogumine pensionifondi.
Hansa Asset Managementi juhataja Mihkel Õimu sõnul on aktsiafondidele probleemiks investeerimiskõlbulike aktsiate vähesus. Sulling möönis, et Eestis oleks lihtsam teha fondi, investeerides nelja aktsiasse, mitte 15 aktsiasse, nagu õpetab teooria. Suure investeerimisportfelliga ei lähe risk Eestis mitte väiksemaks, vaid suuremaks, lausus Sulling.
«See on nõrk vabandus, et Eestis ei saa fondi teha, sest kaubeldavad on vaid kolm aktsiat -- tööd tuleb teha,» sõnas Kitt.
Sullingu sõnul saaks aktsiafondide atraktiivsust suurendada, investeerides väljapoole Eestit ning Optiva Varahaldus ka selles suunas töötab. Konkurentide hinnangul on Optiva Varahaldusel seda teistest lihtsam teha, sest suve alguses lisandunud välispartner on fondi toonud vajaliku oskusteabe.
Õimu sõnul on väljapoole Eestit investeerimiseks tarvis algkapitali. Kui fondi maht jääb alla 50 miljoni krooni, on raske seda teenust osta.
Sellist rahamassi, millega hakata ise välisturule investeerima, ei ole Eestis võimalik leida ja koostööd tuleb teha välismaiste fondijuhtidega, ütles viimaseid päevi Hansa Asset Managementis töötav Kitt.
Johann Sullingu sõnul võiks fonditurg turgutust leida ka senistest privaatportfellidest. On firmasid, kes hoiavad raha privaatportfellis, mille maht on aga suhteliselt tagasihoidlik ja seetõttu ei anna omanikule suurt tulu, rääkis Sulling.