Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tolliladustamine lükkab maksud edasi
Kaupade hoidmine ajutisel ladustamisel tolliterminalis ja tolliladustamisel tollilaos võimaldab edasi lükata impordimaksude tasumise aega kuni kauba tegeliku kasutuselevõtuni ning sel kombel rahalisi vahendeid otstarbekamalt kasutada.
Tolliterminalis võib hoida kaupa kuni 15 päeva (sadama territooriumil asuvas tolliterminalis võib transiitkaupa hoida kuni 60 päeva) ning tolli loal pikendada hoidmisaega ühekordselt 30 päeva võrra.
Kaupa võivad tolli loal ja järelevalve alla tolliterminali paigutada kõik isikud. Kaup ladustatakse ajutiselt ülddeklaratsiooni alusel, sadama tollikontrolli tsoonis tuleb meritsi saabunud kaubale täiendavalt esitada ladustamisteade.
Tolliterminalist võib kaupa väljastada:
- transiitkaupa T-deklaratsiooniga või TIR-märkmikuga;
- sisseveol R-deklaratsiooniga;
- sisseveol vormistatud kaubadeklaratsiooniga (v.a T-deklaratsioon).
Tolliladusid on kahte liiki: avalik tolliladu ja privaattolliladu. Avalikus tollilaos ning privaattollilaos ei ole kauba hoidmiskestus piiratud.
Privaattollilao pidamise loa saavad tollilt Eestis kehtiva korra kohaselt registreeritud juriidilised isikud juhul, kui:
- nende valduses olev ning tootmis- või kaubandustegevuse tarbeks kasutatav kaup vajab ladustamiseks eritingimusi, mis puuduvad olemasolevates avalikes tolliladudes;
- nende kaup on eriti kallihinnaline;
- nende kaup kuulub riigireservis hoitavate kaupade nimistusse.
- nad tegelevad vee- või õhusõidukite pardavarude või peale tolli- ja piirikontrolli paiknevate müügipunktide varude hankimise või vahendamisega.
Privaattollilao pidaja peab maksma tollilaotasu 24 000 krooni aastas.
Autor: ÄP