Autostatistika peab minema uuele tasemele

Kui 1990ndate aastate alguses autofirmades pinda sondeerima hakkasin, et muu maailma eeskujul igakuist statistikat avaldama hakata, põrkusin ootamatutele probleemidele. Tagasihoidlik küsimus «Palju te eelmisel kuul autosid müüsite?» tekitas mõneski firmajuhis arvamuse, et üritan tema suurimatele ärisaladustele jälile saada. Abi ei tulnud ka keerulise nimega Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidust (AMTEL). Juhatuse esimees Jaak Uudla arvas ebalevalt, et «võiks ju kord kvartalis teha, tihedamini pole küll võimalik».

Autoregistrikeskus oli värskelt hakanud regulaarselt omi numbreid väljastama, aga nende usaldusväärsus oli allpool igasugust kriitikat. Kui ikka ühes tabelis olid erinevate automarkidena kõrvuti Iz, Iz' ja Izh ning Hundai ja Hyundai jne jne, siis oli selge, et sellise infoga pole midagi peale hakata.

1996. aasta alguses ilmunud esimene tabel oli veel valgete laikudega -- kes omi andmeid ei avaldanud, sai sellekohase märke juurde. Oli ka naljakaid juhuseid. Üks tänagi edukas automüüja avalikustas meeleldi oma jaanuarikuised tulemused, kuna need olid parimate seas. Veebruar läks aga kehvemini ja siis leidis firma suhtekorraldaja, et selle kuu võiks maha vaikida. «Järgmisel kuul on meil loota suuremat partiid, siis anname kindlasti jälle ka omad numbrid!» lubati varmalt. Meeldetuletus, et ÄP lugeja oskab kindlasti kolme arvu piires liitmist-lahutamist, tõi selle PR-geeniuse siiski maa peale tagasi.

Mõne kuu pärast veendus ka AMTEL, et igakuiste müügiaruannete esitamine pole autofirmadele probleem ja pakkus oma abi. Siis käivituski praegune süsteem, kus liidu liikmete müügitulemused tulevad liidu vahendusel ja mittekuuluvate firmade tulemused ÄP toimetajalt. Hiljem tõid ÄP eeskujul samad müügiülevaated oma veergudele Eesti Päevaleht ja Postimees.

Tegelikult ei peaks autoturuülevaateid, mida kasutavad nii automüüjad, tootjad, pangad, liisingfirmad kui teadusasutused, koostama autorubriigi toimetajad, vaid see info peaks tulema hoopis autoregistrikeskusest (ARK). Kuni automüüjad ei suuda kokku leppida, kas nende müük tähendab Eestis müüdud autot või Eestisse müüdud autot, jääb AMTELi-ajalehtede töö tulem poolikuks. Abi ei tule ka ARKst, sest nende esmaregistreerimiste statistika jaotab autosid väljalaskeaasta järgi, eristamata, kas näiteks 1999. aastal registreeritud 1997. aasta auto on kaks aastat salongis seisnud või 100 000 km läbimise järel Saksamaa autoturult Eestisse toodud. Või on oktoobris registreeritav 1999. aasta auto 9 kuud taksot sõitnud.

Tegelikult piisaks, kui ARKs lisataks praegu arvutisse löödavatele andmetele veel üks lahter -- kas auto on varem registreeritud või mitte. Kuni aga seda ei ole, tuleb loota vaid autofirmade endi aususele.

Autor: Tõnu Ojala