Andres Reimer • 7 oktoober 1999

Eestlased viivad miljonid Ukraina

Helenius ütles eile, et ta pakkus Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa finantsinvestoritele õnnestunult Eesti ettevõtjate know-how'd, eesmärgiga panna Lääne pensioni- ja kindlustusfondidest pärit raha Ukrainas kasumit teenima.

Heleniuse sõnul peavad Ida- ja Kesk-Euroopa turule orienteeritud investorid Ukrainat lähiajal kiiresti tõusvaks turuks, kuid olid seni raskustes usaldusväärsete kohalike partnerite leidmisel. «Eestlased tunnevad keelt, Ukraina olusid ning on sealsel turul pikka aega tegutsenud,» selgitas Helenius. «Investorid on valmis oma rahaga riskima, kuid vajavad eestlaste näol usaldusväärset partnerit.»

Heleniuse sõnul tulevad kõne alla investeerimisprojektid alates 30 mln kroonist kergetööstuse, ekspordi ja jaotusvõrkude valdkonnas. Ta lisas, et arvestab keskmiste või suurte Eestis edukalt tegutsevate ettevõtete huviga, kellel on Ukraina projekti läbiviimiseks piisavad kogemused ja inimressursid.

Helenius ütles, et ta ei soovi avaldada projektiosaliste võimalikke kasumeid, sest peab seda läbirääkimiste teemaks.

Helenius ütles, et loodab alustada esimesi läbirääkimisi juba kahe nädala jooksul, et asuda projektide elluviimisele 2000. aasta esimesel poolel. Heleniuse sõnul teeb ta pakkumise ka Läti ja Leedu ettevõtjatele, kui eestlaste pakutavad võimalused ei peaks investorite gruppi rahuldama.

Ta lisas, et esindab Ukraina projekti puhul selgelt finantsinvestoreid, kellel ei ole pikaajalisi huve.

Eesti Elektrivõrkude Ehituse ASi juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et teda Heleniuse pakkumine huvitab, sest see langeb kokku ettevõtte arengukavadega. «Ukraina on liberaliseerimas oma energeetikasüsteemi ja näiteks Donbassi energiaettevõtte erastamisel jääb ühe alajaama projekt 30--150 mln krooni vahele,» ütles ta.

Vainola lisas, et prognoosib praegu Ukrainas kehtiva altkäemaksudele tugineva süsteemi vahetumist majanduslikele argumentidele tuginevaga, sest üha enam ettevõtteid läheb Lääne kapitali kontrolli alla.

«Pole paha, Heleniusega tasub sel teemal juttu ajada küll,» ütles Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov. «Lihatööstuse seisukohalt on 30 mln krooni paras näpuharjutus.»

Maspanov selgitas, et tema ettevõte kavandab Ukrainasse ulatuslikku investeeringut, valmistudes Eesti--Ukraina vabamajanduslepingu kehtetuks muutumiseks seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Ta lisas, et on lihakombinaadi investeeringutest rääkinud Ukraina välisministriga, kes avaldas Maspanovi kavatsusele toetust.

Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ütles, et ta on huvitatud üksikasjalikumast teabest Heleniuse pakkumise kohta. «Ukrainas jääb meie toodangu käive praegu allapoole lootusi,» lisas ta. Ühinenud Meiereid avasid eelmisel aastal Zaporozhjes külmhoone.

Aktsiaseltsi Alexela Oil omanik Juhan Kolk ütles, et Heleniuse pakkumus on väga teretulnud. Kolk, kes koos ettevõtja Urmas Pastiga rajab Zaporozhjes 1500m² kaubamaja, ütles, et tema näeb Heleniuse rahapakkumisel suuri võimalusi kinnisvaratehinguteks. «Väljaspool Kiievit on kinnisvara hinnad väga soodsad,» selgitas ta. «30 miljoni krooniga saaks korraliku remondi mitmes juba olemasolevas kinnisvaras.»

Kolk ja Past ostsid tänavu oma ASiga ZAP Invest väikeaktsionäridelt aktsiate kokkuostmise teel Zaporozhje keskkaubamaja.

Asjatundjate sõnul elab Ukraina praegu 30. detsembril toimuvate presidendivalimiste ootuses, mis on halvanud nii ettevõtluse kui riigiasutuste töö. «Keegi ei tea, mis saab pärast valimisi ja kõik otsused lükatakse edasi,» ütles tundmatuks jääda soovinud allikas Kiievist. «Valimised võivad tuua ettevõtjatele «bingo», kuid sama tõenäoliselt ka nende võimalused hävitada.»

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et välisteenistus toetab Eesti ettevõtjaid investeerimiskavatsuste elluviimisel Ukrainas. Alates 1994. a on poolsada Eesti ettevõtet investeerinud Ukrainasse ligi 90 mln krooni.

Ukraina ettevõtted on investeerinud 31. märtsi 1999 seisuga Eestisse kokku 9,4 miljonit krooni.

Hetkel kuum